• OMX Baltic−0,08%262,54
  • OMX Riga−0,96%870,18
  • OMX Tallinn−0,11%1 698,74
  • OMX Vilnius−0,15%996,4
  • S&P 5000,43%5 619,72
  • DOW 300,65%41 364,22
  • Nasdaq 0,53%17 662,14
  • FTSE 1000,39%8 273,09
  • Nikkei 225−0,68%36 581,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%99,75
  • OMX Baltic−0,08%262,54
  • OMX Riga−0,96%870,18
  • OMX Tallinn−0,11%1 698,74
  • OMX Vilnius−0,15%996,4
  • S&P 5000,43%5 619,72
  • DOW 300,65%41 364,22
  • Nasdaq 0,53%17 662,14
  • FTSE 1000,39%8 273,09
  • Nikkei 225−0,68%36 581,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%99,75
  • 11.02.13, 14:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elektri üldteenuse marginaal kõigub kuni poole võrra

Eile suuremate võrguettevõtjate avaldatud üldteenuse marginaal oli jaanuaris kõige soodsam VKG Elektrivõrkudel – 0,49 senti koos käibemaksuga - millele järgnesid Imatra Elekter 0,63 ning Eesti Energia 0,72sendise marginaaliga, teatas sõltumatu hinnavõrdlusportaal Energiaturg.ee.
„Madalaima ja kõrgeima marginaali vahe ulatus 47 protsendini, mis paneb konkurentsiameti kombel küsima, kuidas jõutakse juurdehindlustes sellise tulemuseni. Üldteenuse osutamisega seotud kulud ei tohiks olla suuremad kui börsipakettide puhul, sest üldteenuse osutamisel ei sõlmita tarbijaga isegi lepingut ning nii nagu börsipaketi puhul võib tarbija igas kuus trahvita müüjat vahetada, nii võib ka üldteenuselt üleminek paketiostule toimuda igal kuul. Jaanuari andmete põhjal võib öelda, et tarbijatele oli kõige soodsam valik börsihinnaga pakett,“ ütles Energiaturg.ee tegevjuht Moonika Kukke.
VKG Elektrivõrkude tüüpkoormusgraafiku põhjal maksid üldteenuse kliendid jaanuaris börsihinnaga võrreldes 4 protsenti suurema arve - näiteks 10 000 kWh aastatarbimisega eramu jaanuari elektrikulu oli kõige populaarsema börsihinnaga paketi puhul 44,45 eurot, samas kui VKG Elektrivõrkude üldteenuse tarbija arve tuli 46,53 eurot. Samas Eesti Energia üldteenuse ning ka kõige populaarsema, fikseeritud hinnaga 12kuuse paketi maksumus ulatus jaanuaris 48,71 euroni.
Energiaturg.ee võrdles lisaks üldteenuse hindadele eraklientide seas kahte kõige populaarsemat paketti: fikseeritud pakettidest Eesti Energia fikseeritud hinnaga 12kuust paketti ja muutuva hinnaga pakettidest 220 Energia börsihinnaga ettemaksuta paketti. Arvutused tuginevad Eesti Energia poolt 12kuulisele paketile pakutud fikseeritud elektrihinna ja 220 Energia ilma ettemaksuta börsihinnaga marginaali detsembrikuu aritmeetilisele keskmisele, mis Eesti Energia avalike hinnakirjade järgi on 5,845 senti/kWh ja 220 Energial vastavalt 0,2425 senti/kWh. Hindade arvutamisel on aluseks võetud võrguettevõtjate tüüpkoormusgraafikud ja Nord Pool Spoti Eesti hinnapiirkonna 2013. aasta jaanuari tunnihinnad.
 
Portaalis Energiaturg.ee saab lisaks senisele seitsme elektrimüüja 220 Energia, Eesti Energia, Eesti Gaas, Elektrimüügi AS, Elektrum, Imatra Elekter ning VKG Elektrivõrgud hinnapakettidele nüüd võrrelda ka väiksemate võrguettevõtjate (Loo Elekter, Elveso, TS Energia, Saku Maja, Veerenni Jaotusvõrk) elektrimüügi pakette. Ülejäänud väiksemad võrguettevõtjad ei ole oma veebilehtedele hinnainfot veel üles pannud, kuid kui see avaldatakse, lisatakse ka nende pakkumised võrdlusesse. Elektrimüüjat saavad kliendid vahetada iga kuu.
 
Energiaturg.ee on elektrimüüjatest sõltumatu ja tarbijakeskne elektripakettide hinnavõrdlusportaal, mida arendavad koostöös Advokaadibüroo GLIMSTEDT, investeerimisfirma Capital Mill ning IT-partnerina Helmes.

Seotud lood

Uudised
  • 18.02.13, 09:54
Elektrum kasvatas jaanuariga turuosa 35%
Aprillist 2010 Eesti avatud elektriturul tegutsev Elektrum kasvatas tänavu jaanuaris oma turuosa 35% võrra.
Uudised
  • 21.02.13, 14:59
Elektrilevi juht: Eesti Energia kasum võrgutasu ei vähenda
Elektrilevi ei või võrku investeerimiseks saada vahendeid Eesti Energia kasumist, ütles Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.
  • ST
Sisuturundus
  • 01.09.24, 13:47
Solina uue tootmishoone turvalahendus muudab tehase töö sujuvaks ja hoiab kokku aega ning raha
Augusti lõpus hakkas Saue vallas Laagris tööle rahvusvahelise toiduainetööstuse Solina uus 15 000 ruutmeetrine moodne tootmiskompleks. Selleks, et tehase logistika oleks sujuv, kiire ning turvaline, tegi Forus koostöös ettevõttega GoSwift nutika turvalahenduse. Lisaks hoolitseb Forus kogu territooriumi turvalisuse ja nõrkvoolusüsteemide hoolduse eest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele