Kaukaasia imevett oskab hinnata ka eestimaalane

Alates 2006. aastast Venemaa jõuvõtete ja boikotiga väntsutatud Gruusia saab hiilata vaid väheste toodete ja kaubamärkidega, mis sellest Kaukaasia iidsest, tuhandete aastate kestel häid, halbu ja väga halbu aegu näinud väikeriigist üldsegi laia maailma jõuavad. Veel vähem on aga sääraseid tooteid, mis karmis üleilmses konkurentsis ka kanda kinnitada suudavad. Tööstus on Gruusias pärast Põhja-Osseetia okupeerimist ja blokaadi kehtestamist sisuliselt hääbunud või asendunud paremal juhul meie mõistes vaid käsitöökoja nime väärivate tootjatega. Rahvas elab vaesuses ning riik võitleb tõsimeeli oma püsimajäämise eest.

Borjomi (hääldus: boržomi) on kahtlemata üks selline toode ja kaubamärk, mis kõikide hädade kiuste viib maailma elitaarseid mineraalveepudeleid kirjaga “Made in Georgia”. Ja oma kehvast elujärjest hoolimata on uhketele grusiinidele auasi, et külaliste saabudes olgu muuga kuidas on, kuid Borjomi mineraalvett peab laual jaguma. Objektiivsuse huvides tuleb lisada, et ikka ja jälle kõrvuti kohaliku veiniga – aga see selleks.

Kindel kohalik turuliider. Borjomi kaubamärk kuulub ettevõttele IDS Borjomi Georgia, mis kuulub rahvusvahelise kompanii IDS Borjomi International koosseisu. Viimane on suur looduslike mineraalveebrändide tootja ja turustaja ning SRÜ-riikides selles valdkonnas turuliider. Vähemasti väidab nii Borjomi venekeelne veebilehekülg. Kindel on see, et Gruusias on Borjomi absoluutselt ja kõigutamatult jooduim mineraalvesi. Ja seda juba aastakümneid.

“Igas riigis on eripärad, turgu peab oma silmaga nägema, et seal edukalt kanda kinnitada,” leidis Bokuchava. “Lisaks on tarvis ka kohalike vahendajatega regulaarselt suhelda.”

Tõsi ta on – kuigi Borjomit müüakse faktiliselt 40 riigis, ei ole saa seda näiteks Saksamaal kaugeltki igast poest või jaeketist osta – nii, nagu see Eestis on. Kaugeltki mitte  – kokkulepe on saavutatud vaid mõne jaekaupmehega. Selleks, et Euroopas üldse läbi lüüa, hankis GGMW juba 2007. aastal Borjomi tootmisele ISO 22000 sertifikaadi. Olgu öeldud, et Gruusias pole praegugi just palju ettevõtteid, kes sellist dokumenti ette näidata saaks.

Bokuchava ütles, et Baltimaade turg on nende jaoks praegu üsna suur ja olulise tähtsusega, kuigi otseselt Eestis müüakse vaid üks protsent Borjomi toodangust ja omatakse 5–6% siinsest veeturust.

“Nõukogude ajal oli meie vesi saadaval kõigis liiduvabariikides ja maksis kõikjal ühepalju, umbes 50 kopikat. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist saabus ka Borjomi tootmisse vaikelu, tagasi turul oleme 1997. aastast,” rääkis Bokuchava. “Vahepeal on peale kasvanud uus põlvkond, kellele oli vaja selgitada, mis üldse Borjomi vesi on. Borjomi tootjate eesmärgid, ka need, mis Eesti turgu puudutavad, on ajas muutunud, kuid kui võtta algusaja plaanide järgi, siis need on tänaseks ületatud,” rääkis Bokuchava.

Ta leidis, et n-ö bränditeadlikkus on eestimaalaste seas kõrge ja siinmail osatakse hinnata ka meil suhteliselt kalli ja seetõttu ka üle keskmise elitaarse Borjomi mineraalvee kvaliteeti. Muuseas, Gruusias on pooleliitrine pudel Borjomit paar korda odavam kui Eestis müüdav keskeltläbi üks euro maksev pudel.

Esmakordselt Eestis käies proovis Bokuchava kohemaid ära ka siinmail toodetavad mineraalveed. Ta ütleb, et tõsine vesi on Värska, ent lisas, et pole mõistlik kaubamärki mitme firma vahel jagada. “Värska kaubamärki kasutab mitu konkureerivat ettevõtet, mineraalveel on erinevused maitses ja tootjad on erinevad. Kõik see viib tarbija segadusse,” märkis Bokuchava.

“Borjomi näiteks on üks ja ainus, kõikjal ja ükskõik, millises pudelis seda ka ei müüdaks. Leian, et Borjomit aitavad müüa traditsioonid ja lugu, mis selle mineraalveega kaasas käib. See on ühele tootele suur väärtus,” selgitas ta.

Hinnalt kallis, kuid seda ka väärt. Eestis Borjomil praegu jõulisi, reklaamikampaaniatel tuginevaid laienemisplaane pole, küll aga püütakse ahvatleda restorane Gruusiast imporditavat mineraalvett senisest rohkem klientidele pakkuma.

Müüki tahetakse aga tõsiselt hoogustada endistes nn Ida-bloki riikides – Bulgaarias, Sloveenias, Rumeenias jm.

Mis hinda puutub, siis meie poeriiulitel laiutab tõeline joogivee virr-varr, hinnaklassis alates paarkümmend senti kuni paar eurot. Borjomi jääb sinna vahele. Hinnast lõviosa moodustab transport ja logistika, seejärel kaubandusele minev osa.

Irakli Bokuchava on üllatavalt hästi kursis Eesti majanduselus toimuvaga, iseäranis sellega, mis puudutab siinset jaekaubanduse turgu. Ta loetleb vurinal ette meie kaubanduskettide nimetusi ja nendib rahuloluga, et Borjomi neisse müügilesaamisega pole probleeme olnud – see mineraalvesi on saadaval peaaegu kõikjal, kus Eestimaal vähegi toidukraami müüakse.

“Eesti ettevõtluskliima on läbinisti positiivne, pole liigset bürokraatiat ega üldse mingeid takistusi, et siin äri ajada,” rääkis Bokuchava.

“Omal ajal – ikka sellel 2006. aastal – oli tunda, et Eesti venekeelne elanikkond Gruusia mineraalvett justkui põhimõtteliselt ei osta. Praegueks on minu meelest see suhtumine ammu möödas. Me ei pea Borjomit mingiks poliitiliseks tooteks. See on unikaalne vesi, mis maitseb nii eestlastele kui venelastele,” ütles Bokuchava.

Küsimuse peale, kas näiteks meie Värska vett oleks võimalik ka Gruusias müüa, jäi Bokuchava korraks mõttesse ja ütles siis, et põhimõtteliselt on kõikjal võimalik kõike müüa. Mõtles siis järele ja lisas, et tegelikult see siiski kuigi realistlik ei oleks.

Kuigi, Tbilisis on Eesti pood olemas ja seal kohtab aeg-ajalt ka Eestimaal toodetud mineraalvett.

Ühtlasi nii tervendav kui karastav. Borjomi turundajad tahaksid kangesti reklaamida selle vee ravi- või tervendavaid omadusi, aga et Euroo­pa Liidu seadused seda ei luba, tuleb piirduda tõdemusega, et iga inimene tarvitab seda omasoodu iseendale teadaolevatel põhjustel – kes söögiisu tõstmiseks, kes dieeti pidades, kes pohmelliraviks, kes lihtsalt januks jne.

Gruusia inimesed näiteks usuvad, et Borjomi vesi töötab inimese organismis nagu dušš. Üldiselt arstid siiski soovitavad Borjomit tarvitada, iseäranis soole- ja maohaiguste ja diabeedi puhul.

Kui keskkonnakaitsjad räägivad tänapäeval, et kõige mõistlikum oleks üldse juua kraanivett, kuni selleni välja, et vee pudelisse toppimine, selle müüki paiskamine, ja et sellele leidub veel ka ostjaid, on üldse kõige suurem rumalus, mida inimkond üldse on teinud, siis Bokuchava ütleb selle peale:

“Aga teie kraanist ei tule ju Borjomit. Võib-olla selle 20sendise veega sarnast vett tuleb, aga Borjomit või Värskat kohe kindlasti mitte.”

Tõsi ta on, kõike ei saa ühte patta panna.

Ajalugu ulatub tuhandete aastate taha

Uurijad väidavad, et mitu sajandit tagasi kasutati Borjomit mitte ainult janu kustutamiseks, vaid ka ravivaks keha puhastamiseks. Arheoloogilised väljakaevamised on päevavalgele toonud kivist tehtud saunamaju, mille vanuseks peetakse I saj eKr.V. Bagrationi uurimistööd väidavad, et Borjomit kasutati joomiseks ja kümblemiseks I kuni XVI sajandini. Üks esmaseid Borjomi hoiukohti olid savist torud, mille päritolu ulatub keskajani välja. Gruusias XVI–XVIII sajandil toimunud sõjad ja invasioonid tõrjusid Borjomi allikad tahaplaanile ja tulid inimeste jaoks tagasi Venemaa impeeriumi valitsemise ajal 19. sajandil.

Meditsiinilised omadused. Alates XIX sajandist on Borjomi unikaalsed omadused olnud üle saja uurimistöö tähelepanu all ja järjest enam tuntakse huvi selle vee meditsiiniliste omaduste vastu. Üle 170 aasta on Borjomi mineraalvee allikaid uurinud paljud hüdrogeoloogid ja keemikud, kes kõik kinnitavad Borjomi vee stabiilsust, keemilisi omadusi ja rikkalikku mineraalset koostist. Jätkuvalt tehakse vee keemilisi ja mikrobioloogilisi uuringuid, et määrata allika seisundi vastavus Euroopa standarditele. Borjomi ettevõte toetub ülemaailmselt tuntud BUDGE andmebaasile, mis sisaldab täpset informatsiooni iga allika seisundi kohta. Laialdased uuringud tehti 2006. aastal, et välja selgitada Borjomi vee toodang järgmiseks 25 aastaks, mis ulatuks 561 000 liitrile veele päevas. Peamine mõte oli rõhutada, et  Borjomi mineraalvee leiukoht on algupäraselt taastuv allikas. Borjomi vee omadused ja kvaliteet on samad, mis 150 aastat tagasi.

Esimene tehas. Aastal 1890 avati Mineraalvee pargis (tänapäeval Borjomi peapark) esimene Borjomi villimistehas. Iga smaragdroheline pudel täideti käsitsi, suleti korgiga, pakiti tihedasse heinakihti turvaliseks transportimiseks ja paigutati puust kastidesse. Klaasi ja puitu töötlevad tehased kerkisid seejärel kohe ümber villimistehase.Praeguses kahes Borjomi villimistehases käib tootmine automatiseeritud liinidel, mis võimaldavad ettevõttel pumbata  allikatest puhast mineraalvett.

Müüki hoogustavad kampaaniad

Liina Kivimägi, TÜH Eesti Tarbijateühistute Keskühistu turundusdirektorLooduslikud mineraalveed moodustavad vee kogumüügist umbes 35%, Borjomi osakaal on 12%. Tulenevalt Borjomi suhteliselt kõrgest hinnast toimub arvestatav osa müügist kampaaniate ajal, mil tootel on soodushind.Tüüpiline tarbija on keskealine teadlik ostja, kes pöörab toote omadustele tähelepanu.Enimostetud mineraalvesi ning sama kategooria veeturu liider on Värska Originaal, sellele järgneb Borjomi.Ostjate teadlikkus ja hinnatundlikkus on väga erinevad, sageli määrab ostuotsuse ka pudeli suurus. Teadlikumad kliendid tutvuvad enne ostu sooritamist vee koostisega. Sageli ei tee klient vahet looduslikul mineraalveel ja mineraliseeritud vee vahel ning ka lihtsalt gaseeritud vett peetakse vahel mineraalveeks.Mineraalvee müük on viimastel aastatel suurenenud ning turule lisandub uusi pakkujaid.

 

Mis on mis 

Mineraalvesi Borjomi

Haruldane, vulkaanilise päritoluga, sünnib kõige ülemistel Borjomi-Kharagauli rahvuspargi nõlvadel.Sisaldab kõrget kontsentratsiooni – kuni 4209 mg/l – bikarbonaate, mineraal­aineid keskmiselt 6,7 g/l.Kasutati kümblemiseks juba I sajandil.Ammutatakse 1500, vahel ka 8000–10 000 meetri sügavuselt. Temperatuur maale jõudes 37–41 °C.Töönduslikult kaevandatakse alates aastast 1900. Praegu on kasutuses seitse puurkaevu, üldse on neid aegade jooksul rajatud 22.Vilitakse kahes tehases Borjomi linnas.Veeressurss kuulub ettevõttele IDS Borjomi Georgia, mis omandas selle 2009. aastal 8,2 miljoni dollari eest, litsents kehtib 25 aastat.Toodab ja turustab investeerimisfondile Salford Capital Partners kuuluv, 2002. aastal asutatud IDS Borjomi International.

 

Kaupmeeste kommentaar

Kõrgem hind müüki ei pärsi

Kadri Lainas, ASi Prisma Peremarket turundusdirektorPrisma kliendid suhtuvad Borjomisse väga positiivselt, sest Borjomi müük meie kauplustes on väga hea. Borjomi on vaieldamatult üks populaarasemaid mineraalvee marke Prisma kauplustes, vaatamata keskmisest kõrgemale hinnaklassile. Borjomi ostjad on iseenesest väga erinevad. Ühest küljest ostavad seda keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesed, aga samas ostavad seda mineraalvett ka paljud pensionärid.Eesti veeturu liidriks võib pidada Värska mineraalvett. Ka Prisma kauplustes müüb kõige enam siiski Värska Originaal, mis ka kõige kauem turul olnud ja seega ka kõige tuntum. Kusjuures tundub, et kliendid erinevatel Värska sortidel väga vahet ei tee. Kuid väga suure läbimüügiga on ka üheliitrine Borjomi mineraalvesi. Samuti on väga hea müügiga Hinnagarantiis olev soodsaim mineraalvesi.

Borjomi kergitab importvee müüki

Katrin Bats, ASi Rimi Eesti Food kommunikatsioonispetsialistVaadates Borjomi vee müüki, võib öelda, et Rimi klient suhtub Borjomisse hästi. Borjomi vesi on selge müügiliider. See bränd müüb järgmise eduka Värska veega võrreldes 60% enam. Müügiedetabelis järgmisel kohal on mineraalvesi Vytautas ning seejärel Evian.Veidi kõrgemale hinnale vaatamata müüb Borjom hästi. Küll aga võib eeldada, et kui toode oleks odavam, võiks see müüa veel paremini. Kampaaniates on Borjom alati TOP-toodete hulgas, seega hind on oluline. Vaadates müüke liitrites, võime öelda, et kõige rohkem on ostetud Värska vett. Kõikidest müüdavatest veebrändidest on edukaim Aura bränd. Seda ilmselt seetõttu, et Aura tootevalik on mitu korda laiem kui Värskal või Borjomil.Tuntuim ja müüdavaim on Värska Originaal, A. Le Coqi poolt turule toodud Värska Mineral on müügiedult vähem edukas. Kolmanda müüja Värska toodet Rimi sortimendis ei ole.Üldiselt veemüügid viimastel aastatel suurenenud ei ole, küll aga on kosunud importvee osakaal müügis. Seda eelkõige just Borjomi müügi tõttu. Vee hinnad on viimasel aastal ka veidi tõusnud.

Väärt turuliidri kohta

Marika Juhandi, ASi Stockmann müügiosakonna müügigrupi juhtMeie maja kliendid teavad ja tunnevad  Borjomi. Borjomi nõudlus on suur ja läbimüük selle toote kohta kinnitab seda ka suurepäraselt. Kogu mineraalvee grupi müügist on Borjomi osakaal 14% ja kogu Stockmannis pakutava vee müügist 13%.

 

 Tasub teada

Juuakse kõikjal

välisriigid, kus on Borjomi mineraalvee esindajaEuroopa: Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Poola, Belgia, Saksamaa, Austria, Holland, Suurbritannia, His­paa­nia, Šveits, Luksemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Bulgaaria, Kreeka, Küpros, Ukraina, Moldova, ValgeveneAasia: Iisrael, Araabia ÜE, Aserbaidžaan, Ar­mee­nia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türgi, Türkmenistan, Usbekistan, Mon­goo­lia, Lõuna-Korea, Hiina, JaapanMujal: USA, Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa