Siseminister Vaher tegi PPA tulevasele juhile karuteene

Äripäev leiab, et tegelikkuses veel üheks ametiks sulandumata politsei- ja piirivalveamet vajab konkreetse visiooniga juhti väljastpoolt süsteemi – seda vajadust näitab kõige ilmekamalt käivitatud Kama-vastane kampaania. Hiigelorganisatsioon käärib, igast senisest juhist on sinna maha jäänud eri seltskonnad ja vastandlikud leerid. Siseminister Ken-Marti Vaheri ülesanne on leida organisatsioonile võimekas juht.

Vaheri vitsad. Tõsi, konkursi korraldamine ühendameti juhi kohale oli Vaheri suur ebaõnnestumine, mille eest on ta meedias oma vitsad ka täiesti teenitult kätte saanud. Valesti läks mitu asja. Esiteks, kui oli soov leida sobiv juht sihtotsinguga olukorras, kus seadus sunnib avaliku konkursi korraldama, siis oleks olnud loomulik paluda ka Priit Kama konkursil osalema, samuti teised kandidaadid, kellele on otse tehtud ettepanek ametit juhtima asuda (Enriko Aav, Marek Helm, Valdo Kalm). See oleks maha võtnud hirmud, et minister soovib sellesse ametisse jõuga suruda “oma meest”. Nii konkursil ausal viisil osalenutele (Tarmo Miilits, Erkki Koort, Tõnu Hunt) kui ka teistele kandidaatidele, avalikkusest rääkimata, oleks olukord olnud palju selgem.

Teiseks, Vaher pole veenvalt selgitanud, mida ta uuelt juhilt õieti ootab. Kogu aur on läinud eneseõigustamise peale, mille vajadust poleks üldse olnud tarvis tekkida lastagi. Nüüdne meediakära töötab eelkõige Vaheri kahjuks, kuid negatiivse märgi saab juba ette külge ka ameti uus juht, kes peab tööd alustama avalikkuse teravdatud tähelepanu all eelkõige viisi pärast, mismoodi ta on ametisse saanud. Nii on Vaher teinud PPA tulevasele juhile raskesti heastatava karuteene.

Kolmandaks, kuna Priit Kama on Vaheri parteikaaslane, teeb see nii Vaheri kui ka Kama kergesti rünnatavaks. Kuid parteist välja astuda tuleks ka mis tahes teisel võimalikul kandidaadil, kui ta on erakondlane. Praegustest ja endistest keskerakondlastest koosneval endiste siseministrite kisakooril on praegu muidugi hea kuulutada PPA juhi ametikoha politiseerimiskatset, kuid sisulisi argumente neil pole. Kive lennutavad Kama suunas inimesed, kes on oma ametiajal ise olnud vägagi politiseeritud. Koit Pikarole, kes on Kama materdanud igast asendist, helistatakse aga, teadagi, eelkõige siis, kui oodatakse värvikaid tsitaate.

Parastajaid on rohkemgi. Vaheri ebaõnnestumisest tunneb halvasti varjatud rõõmu ka Reformierakond nii partei halliks kardinaliks peetud Rain Rosimannuse kui ka peaminister Andrus Ansipi isikus. Totravõitu valimisloosungi pärast niigi tule alla sattunud IRLil on kaotada ei rohkem ega vähem kui koht valitsuskoalitsioonis, millele viitab ka Keskerakonna tähenduslik vaikimine kõigis läinud aastal Reformierakonda tabanud pahandustes. Nii on Vaheri ja ka majandusminister Juhan Partsi – kelle töömail muredest puudust pole – saamatuna näitamine Keskerakonnale igati meeltmööda.

Ent kõigest sellest ei järeldu, et Priit Kama oleks halb kandidaat PPA juhi kohale. Seniste ajakirjanduses ilmunud iseloomustuste tagant paistavad pikalt välja eri huvigruppide kõrvad nii PPA seest kui ka mujalt. Oma nime all pole ohtralt leheruumi saanud “temaga kokku puutunud inimesed” oma arvamust avaldada soovinud.