Apple: kvaliteet, mitte kvantiteet

Apple’i linnaku peamaja ees oli pool tundi enne koosoleku algust pikk järjekord, kuid abistavat personali vaid umbes üks inimene kahe külastaja kohta. Kuuldes, et ma olen meediast, juhatati mind järjekorrast mööda rivi etteotsa.

Täpselt kell 9.00 oli Tim Cook laval. Pärast paari sissejuhatavat lauset tutvustas ta saali tulnud veidi üle 200 aktsionärile Apple’i nõukogu ning andis koosoleku juhtimise edasi finantsjuht Peter Oppenheimerile.

Esimene päevakorrapunkt nägi ette kinnitada need nõukogu liikmete kandidaadid, kes olid samad ka läinud aastal. Üks sõna saanud investor oli Al Gore’i nõukogu liikmeks nimetamisele vastu, sest tema hinnangul on keskkonnaaktivistina tuntud Gore lihtlabane valetaja. Vastu olnud aktsionäril oli aastaga palju hingele kogunenud, sest lõpuks pidi Oppenheimer talle vahele segama ning mikrofon lülitati välja.

Kõige vähem tekitas reaktsiooni Ernst & Youngi valimine audiitoriks ja juhtkonna kompensatsioonipakettide kinnitamine. Ei mingit protesti ega investori sõnavõttu.

Viimaseks jäeti kaks aktsionäride välja pakutud päevakorrapunkti. Esimene neist nägi ette muuta juhtkonna liikmetele kohustuslikuks hoida vähemalt 33% praegustest aktsiatest kuni pensionile minekuni. Teise ettepaneku eesmärk oli muuta Apple’i kuvand senisest hoolivamaks, luues nõukogu juurde inimõiguste komitee.

Riskifondijuht kaebas Apple’i kohtusse. Välja käidud kolm päevakorrapunkti kiitsid aktsionärid ka heaks, kuid kaks väljastpoolt tulnud ettepanekut lükkasid aktsionärid tagasi.

Alguses kavas olnud kuue päevakorrapunkti asemel tuli arutlusele aga viis, sest riskifondijuht David Einhorn kaebas Apple’i veebruari alguses kohtusse, et päevakorrapunkti 2 hääletusele ei pandaks ning sai ka õiguse: kohtu hinnangul sidus see endasse kolm eraldi teemat, mis polnud omavahel seoses ja seega oleks tegu olnud seaduse rikkumisega. Ehkki päevakorrapunkt 2 hääletusele ei läinud, võtsid aktsionärid ka sel teemal sõna.

Punkti sisu oli see, et praegu piisab eelisaktsiate emiteerimiseks firma nõukogu otsusest.  Apple’i ettepanek oli aga seda muuta ning anda otsustusõigus ses osas aktsionäridele.

Koosolekul üles astunud olid samuti selle ettepaneku poolt ja väljendasid kahetsust, et ühe investori tõttu ei saa punkti üle hääletada ja kannatavad kõik väikeaktsionärid. Teema algatanud Einhorni polnud aga koosolekul kohal, et enda seisukohta täpsemalt selgitada.

Pärast hääletamist tuli taas lavale Cook, kes võttis kümne minutiga läinud majandusaasta kokku. Esimese asjana ütles ta, et aktsia hiljutise langusega pole rahul ei tema, juhtkond ega ka nõukogu. “Me keskendume oma toodetele ja leiame, et firma väärtust saame tõsta eelkõige nende kaudu,” ütles maailma kalleima firma juht. “Me pingutame pidevalt väga kõvasti ja meil on tulekul suurepäraseid asju,” andis Cook lubaduse.

Seejärel vastas ta 20 minutit aktsionäride küsimustele, mida olid seinast seina. Kui osa tundis huvi, kuidas firma kavatseb hiiglaslikku rahakuhja kasutada või kuidas Androidile vastu astuda, siis oli ka aktsionär, kes küsis, miks ei ole firma Santa Clara poes klientidele WC-d.

Rääkides Androidi ohust ja selle tõusmisest nutitelefonide turu liidriks, ütles Cook, et Apple’i eesmärk ei olegi toota kõige rohkem. “Me ei taha toota kõige rohkem. Me tahame teha kõige paremini,” rõhutas Cook kvaliteedi olulisust.

Kvantiteet ei ole eesmärk. Cook möönis, et turuosa on küll oluline, aga piisab ka teatud piirist, mis tagab olulisuse turul ja Apple oma kvaliteeti ohverdama ei hakka. “Meil piisaks ühe nupu vajutamisest ja me oleks suurimad tegijad turul, kuid see pole meie eesmärk.”

Üks aktsionär küsis ka firma uue peakontori kohta, mille valmimine venib. Cooki sõnul tahavad nad teha selle õigesti nagu Apple’i tooteidki ja andis lubaduse kolida uude peakontorisse 2016. aastal. “Steve (Jobs – toim) pööras sellele enne lahkumist palju tähelepanu,” lisas Cook.

Üldiselt sujuvalt ja vahesündmusteta toimunud ürituse põnevaim hetk oligi ilmselt pärast koosolekut, kui väljas nõudis lärmakas ametiühingute rühm, et Apple ei ostaks turvateenust firmalt SIS. Nende hüüdlause oli: “Hey-hey-ho-ho! Let SIS go!”