Eesti Energia mängib kulukat pimesikku maksumaksjaga

Tuletame energiahiiu juhtidele meelde, et Eesti Energia ei ole siiski kahe partei juhtkonnale, sponsoritele ja mõnele välismaisele võlakirjaomanikule kuuluv erafirma, vaid peab saama nii oma seniste majandustulemuste kui ka tulevikuplaanide tutvustamisel avalikkuse ees ausamaks ja läbipaistvamaks organisatsiooniks.

Eile saadeti Eesti Energia (EE) peakorterist välja kaks raamatupidamisreeglite järgi korrektset, kuid erineva valikulise info ja vastandliku rõhuasetuse tõttu kaks täiesti vastupidise sõnumiga teadet.

Kahepalgelisus. Ajakirjandusele ja EE kodulehekülge külastavale laiemale avalikkusele mõeldud pressiteade oli murelikus võtmes – EE puhaskasum vähenes mullu ligi kaks korda, elektrimüük kodutarbijatele jäi kahjumisse. Seevastu “investoritele” (loe: EE nõukogule, valitsusele, võlakirjaomanikele) mõeldud aastaaruandes rõhutab EE tegevjuht Sandor Liive, et EE kulumieelne ärikasum kasvas mullu 5%, ulatudes 278 mln euroni. Tema sõnul on EE uhke oma suurepäraste majandustulemuste üle.

Eesti Energia aktsiakapital kuulub 100% riigile, kus kõrgema võimu kandja on rahvas. Tavakodanikust lõpptarbija on üheaegselt nii EE omaniku väikeomanik kui ka EE toodete klient. Energiahiid aga näib teda pidavat ainult kliendiks, kellele peab leidma häid vabandusi ajal, kui elektrihind juhtub olema konkurentidest kõrgem. “Ma tänan meie kliente südamest usalduse ja kannatlikkuse eest,” on Sandor Liive kõnekad sõnad EE kodulehel ilmunud pressiteates.

Investoritele räägib EE hoopis seda, et “möödunud aasta oli meie jaoks mitmes mõttes edukas.” 2012. aasta lõpetati küll võrreldes eelnevate tipuaastatega väiksema ärikasumi näitajaga, kuid märgiti, et tegemist on mitterahalise kasumi korrigeerimisega, mille taga on elektri tootmisvarade ümberhindamise vajadus.

Teiste sõnadega – mitte oluline muutus tegevuse kasumlikkuses, vaid hästi ajastatud ja osavalt serveeritud raamatupidamisnipp.

Suur raha. Eesti Energia investeeringud küündisid 2012. aastal kõigi aegade rekordini. 2012. aastal müüdi investeeringute rahastamiseks rahvusvahelistele võlakirjainvestoritele edukalt 300 miljoni euro väärtuses uusi võlakirju. Vahetult enne aasta lõppu sai EE uuest Enefit280 õlitehasest esimese barreli põlevkiviõli. Jätkati tööd välisprojektidega USAs Utah’ osariigis ning Jordaanias. EE juhtkonnal on hea meel, et valitsus on väljendanud jätkuvat valmisolekut toetada nende investeerimiskavasid.

Kas ülevoolav optimism on õigustatud, jääb ebaselgeks mitte ainult tavalisele kõrvaltvaatajale, vaid ka praegu opositsioonis olevatele sotsiaaldemokraatidele. Enamasti riigisektori laiendamist soosivad sotsiaaldemokraadid väljendasid äsja kategoorilist vastuseisu valitsuse plaanile eraldada tuleval aastal riigieelarvest täiendavad 200 miljonit eurot Eesti Energiale.

Analoogsel viisil turgutati energiahiidu 2012. aastal 150 ja sel aastal 200 miljoni euroga, kokku seega 550 miljonit eurot.

Äripäevale, nagu ka ilmselt enamusele elektri tavatarbijatele, jääb arusaamatuks meie kõigi rahast jagatav järjekordne toetus ettevõttele, kelle investeeringud on paremal juhul ebapiisavalt selgitatud ning halvemal juhul üsna küsitavad.