Muuga vabatsooni laienemisega raudteeveod laienevad

Vabatsooni laiendati valitsuse korraldusega veebruari algusest ning sellesse kuuluvad nüüd ka Muuga raudteejaama, Muuga Tööstuspargi ja söeterminali alad. Kokku asub Muuga sadamast vabatsoonis 464 hektarit ja nõuetele vastava piiride kogupikkus on 12,7 kilomeetrit.

ASi Tallinna Sadam kommertsjuht Erik Ringmaa rääkis portaalile logistikauudised.ee, et praeguse seisuga jäävad laienenud vabatsooni alale AS Coal Terminal, Katoen Natie ja Transiidikeskuse konteinerterminal. Transiidikeskus asus küll ka varem vabatsoonis, kuid seoses konteinerrongide arvu kasvuga võimaldab vabatsooni laiendus rongikoosseise kiiremini ette valmistada. Üks raudteeveo mahu kasvataja on Mitsubishi Muuga-Kaluga konteinerrongi liin.

Ringmaa sõnul on peale selle sõlmitud lepingud kahe ettevõttega, kes rajavad Muuga Tööstusparki väetiste granuleerimiskompleksi ning lao- ja tootmiskompleksi. Tulevikus jäävad vabatsooni ka võimalikud uued terminalid Muuga sadama idaosas.

Laienemine võttis mitu aastat

AS Tallinna Sadama ärisuunajuht Margus Sitsi lisas, et eelnevalt kattis Muuga sadama territooriumile kehtestatud vabatsooni ala sadamat vaid osaliselt. See hõlmas peamiselt n-ö vana läänepoolse osa sadamaalast. Viimaste aastate jooksul on sadama territoorium aga laienenud.  Välja on arendatud sadama idapoolne osa, kus asub Muuga söeterminal ja uus konteinerterminal ning nende vahele jääv tagalaala ning ka Muuga tööstuspargi alad. Rajatud on neid ühendav tee ja viadukt. "Muuga vabatsooni laiendusega liideti kogu sadama ala ka vabatsooni mõistes ühtseks tervikuks. Lisaks sadamaalale laienes vabatsoon ka Muuga raudteejaama territooriumile, mis lihtsustab ja kiirendab eeskätt raudtee veo- ja tollidokumentide vormistamist," lisas ta.

Tegemist oli päris mitme aasta pikkuse protsessiga. "Peamise osa sellest võttis just sellise ühtse sadama ala loomine ehk siis kahe sadama poole ühendamine, ühendustee loomine, viadukti rajamine ja tööstuspargi ala väljaarendamine. Piiride kooskõlastamine ning vabatsooni nõuetele vastava piirde ja pääslate planeerimine ja ehitus läks juba kiiremini," rääkis Sitsi.

Lähitulevikus Muuga sadam vabatsooni enam laiendada ei plaani, aga kui tekib vajadus, siis vaadatakse Sitsi sõnul selle võimalused üle.

Vabatsoonis tegutsemise eelised

Combidek Logistika OÜ juhataja Ojari Paas tõi vabatsoonis tegutsemise eelistena välja, et seal ei pea tasuma tollimakse ja bürokraatiat on vähem. "Neil on vähem deklaratsioone täita, iga deklaratsioon on ajakulu, mida saab lõpuks rahas arvestada."

Samas märkis Paas, et vabatsooni tegutsema pääsemine või selle loomine on paras bürokraatlik kadalipp. "Tsooni eelised on suured, samas sisenemisbarjäär kõrge," lisas ta.

Kui tollilao saab rajada endale sobivatesse ning maksuameti poolt heakskiidetud ruumidesse pärast paarikuulise bürokraatia läbimist, siis vabatsooni territoorium on juba piiratud ala. Sinna  saab rajada laod ja tehased, kuid tegutsema asumine sõltub kokkuleppest maaomaniku ehk Tallinna Sadamaga. "Muugal lisati vabatsooni ka raudteejaam, mis annab Transiidikeskusele suure eelise ja aja kokkuhoiu," selgitas ta. Samas sooviksid tema sõnul ka paljud Muuga sadama ääres olevad tollilaod saada vabatsooniga samalaadseid lihtsustusi, mis aitaksid kaasa kaubavahetuse tõhustamisele.

Sillamäe Molycorp Silmeti juht David O'Brock ütles samuti, et et vabatsoonis tegutsemise loa vormistus võib olla keeruline, võtab palju aega ja muid ressursse.

Molycorpil oli kunagi vabatsoonis tegutsemise luba vormistatud selleks, et lükata edasi impordimaksude tasumist. "Impordime tooret ja ekspordime 99% oma toodangust ning ladustada Eestit transiidina läbivaid Euroopa Ühenduse väliseid kaupu, kuna ostsime palju toorainet ja reagente kolmandatest riikidest," ütles ta. Tänapäeval asendab seda luba aga Molycorp Silmeti enda oma tolliladu ja seestöötlemise load.

Huvi tsooni vastu kasvab

Sitsi sõnul on viimastel aastatel on see huvi vabatsoonis tegutsemise vastu järjest kasvanud. "Üheks põhjuseks on kindlasti see, et kogu Muuga sadama ala on muutunud ühtseks tervikuks, kaasates siis ka Muuga tööstuspargi ala," lisas Sitsi, kelle sõnul ei saa mainimata jätta kogu Eesti logistikasektori ettevõtete ühiseid jõupingutusi, et Eestit läbiv transpordi kanal oleks efektiivne ja usaldusväärne ning kaubaomanikel oleks soov seda kasutada. Veelgi enam, sellest tulenevalt on ka uued rahvusvaheliselt tuntud logistikaettevõtted reaalselt huvitatud Muuga sadamasse oma logistikakeskuste loomisest. "Kuna AS Tallinna Sadam ise reaalselt kaupasid ei liiguta, siis ongi meie roll peamiselt selleks vajaliku infrastruktuuri ja keskkonna loomine, millele siis huvitatud osapooled saavad rajada oma tootmisüksuse või logistikakeskuse," rääkis ta.

Eestis on kokku neli vabatsooni: Muuga, Sillamäe, Paldiski ja Valga vabatsoon. Muuga vabatsoon tegutseb aastast 1997.

Kellele sobib vabatsoon?

Muuga vabatsooni tegutsema pääsemiseks peab Tallinna Sadama ärisuunajuht Margus Sitsi sõnul võiksid vabatsoonis tegutsemist kaaluda ettevõtted, kelle ärist tulenevalt on mõistlik kasutada sadamateenuseid ja vabatsooni eeliseid, millest peamiseks on lihtsamad tolliformaalsused. "Vabatsoon võimaldab lükata edasi impordimaksude tasumist ja kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamist, näiteks impordi litsentsid, kuni kauba vabasse ringlusse lubamiseni või mõnele muule tolliprotseduurile suunamiseni," rääkis Sitsi.

Vabatsoon annab eelise ka ettevõtetele, kelle tegevus on seotud n-ö kolmandatesse riikidesse kaupade transiidiga läbi Eesti. "Vabatsoonis saab ladustada Eestit transiidina läbivaid Euroopa Ühenduse väliseid kaupu vältides maksude tasumist ning kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamist ning rakendada eksporditoetuste alla kuuluva Euroopa Ühenduse kauba suhtes selle vabatsooni toimetamisest tulenevalt kauba ekspordi tolliprotseduuriga kaasnevaid meetmeid, näiteks eksporditoetuste väljamaksmine," selgitas Sitsi.

Uued tulijad peaks tema sõnul kõigepealt vabatsooni rajama oma tootmise või logistikakeskuse ning seejärel taotlema vabatsoonis tegutsemise lube ja kooskõlastusi. Kõik hetkel vabatsoonis tegutsevad ettevõtted ehk terminalide operaatorid on pidanud taotlema maksu- ja tolliametilt vabatsoonis tegutseva ettevõtte loa.

Autor: Mariliis Pinn, Kristi Malmberg