Ain Alvela • 23. märts 2013 • 2 min
Jaga lugu:

Reet Aus kõigutab rõivatööstust

Eesti moeloojad alustasid Kagu-Aasias sealse tekstiilitööstuse tootmisjääkide otstarbekat taaskasutamist.

Bangladeshi Rahvavabariik asub maailmanurgas, kust pärineb suur osa n-ö keskmise eurooplase garderoobist, sest Euroopast on rõiva- ja tekstiilitootmine koondunud ja ajanud juured just nii sellesse riiki, kui Bangladeshi naabermaadesse Indiasse ja Birmasse, Indo-Hiina poolsaare riikidesse, Hiinasse ja Pakistani. Üliodava tööjõuga riikidest tuleb lõviosa nimekate rõivatootjate toodangust ja loomulikult tekkib sellise masstootmise käigus väga suurtes kogustes tootmisjääke.

Rõivakujundaja ja mitme disainifirma osanik Reet Aus algatas Bangladeshis asuvas Beximco-nimelises rõivatööstusettevõttes tekstiilimaterjali jääkide kasutuselevõtu projekti. Beximco Group on meie mõistes hiigelfirma, Bangladeshi suurim ettevõte, kus töötab 32 000 inimest. Kõik küll mitte tekstiilitööstuses, ent tootmise mastaabid on siiski tohutud. Ettevõte on omapärane ka selle poolest, et kogu rõivatööstuse tarneahel on grupi enese käes, alates kanga kudumisest lõpetades näiteks selliste üleilmselt tuntud kaubamärkide valmisrõivaste tootmisega nagu H&M, Tommy Hilfiger, Calvin Klein, Zara jt.

"Bangladeshi suurim kanga ja rõivaste tootja Beximco oli hädas mõistliku kasutuse leidmisega aastas 56 miljoni rõivaeseme tootmise kõrvalt tekkiva materjalijäägi jaoks," kirjeldab Reet Aus sealset probleemi. "Nüüd võime öelda, et leidsime uuendusliku lahenduse, kuidas edukalt suurtööstuse siseselt selle tootmisjääke kasutusele võtta."

Lisaks keskkonnaprojektile puudutab Reet Ausi ja Eesti Disainikeskuses keskkonnavaldkonna projekte vedava Markus Vihma tegevus Bangladeshis ka sealse, meie mõistes vaesuses elava elanikkonna sotsiaalsete probleemide leevendamist.

Beximco tekstiilitööstus tutvustab end kui innovaatilist, uuendustele avatud maailmafirmat, nüüdseks teame, et suur panus sellesse uuendusmeelsusesse on meie rõivakunstnikul, 2011. aastal rõivamaterjalide taaskasutamise valdkonnas doktorikraadi kaitsnud Reet Ausil. Nimelt leidis ta lahenduse, kuidas tootmisse tagasi suunata kolmandik tööstusjääkidest, millele ettevõte senini mõistlikku rakendust leida ei suutnud.

"Keskkonnaprojekt on keskendunud eelkõige jäätmete vähendamisel moe- ja tekstiilitööstuses," selgitas Aus. "See on ka üks osa Eesti Kunstiakadeemias äsja avatud disaini teadussuuna prioriteetidest, mida ma juhin. Olime Bangladeshis tegemas väikseid katsetusi, selle teadussuuna n-ö katsebaas asub Bangladeshis."

Aus ei salga, et tema ambitsioon on kõigutada maailma tekstiili- ja rõivatööstuse aastakümneid muutumatuna püsinud alustalasid. Ta soovib vähendada raiskamist rõiva- ja tekstiilitööstuses ning konkreetse Bangladeshi uuringu põhjal võib ta väita, et on õigel teel - rõivaste tootmiseks kasutatava materjali ja energia tuuldelaskmine väheneb kuni 30%. Aus kinnitab, et tema meetodeid kasutades on rõivafirmal võimalik aastas kokku hoida koguni 95% energiat ja vähendada veekulu 70%.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt