Kristi Malmberg • 11. aprill 2013 kell 7:36

Riigikogulase vahi alla võtmist käsitlev eelnõu jäi valitsuse seisukohata

Valitsus loobus tänasel istungil arvamuse andmisest riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud riigikogu liikme staatuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, kuna eelnõu puudutab suurel määral riigikogu enesekorraldusõigust.

Valitsus edastab riigikogule nii justiitsministeeriumi kui ka kaitseministeeriumi seisukohad antud eelnõu suhtes.

Kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku järgi võib riigikogu liikme kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel õiguskantsleri nõusolek. Õiguskantsleri nõusolekuta võib seda teha, kui riigikogu liige tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt. Samuti ei ole õiguskantsleri nõusolekut vaja riigikogu liikme suhtes läbiotsimise teostamiseks. Vastav seaduse muudatus jõustus 1. septembril 2011. aastal.

Eelnõuga sätestatakse, et riigikogu liikme suhtes menetlus- ja jälitustoimingute tegemiseks enne süüdistusakti koostamist on vaja Tallinna ringkonnakohtu esimehe nõusolekut, kes teeb otsuse riigi peaprokuröri taotluse alusel. Riigikogu hoones asuvate ametiruumide läbiotsimiseks on vajalik riigikogu esimehe nõusolek, kes teeb otsuse riigi peaprokuröri taotlusel.

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei ole süüdistusakti koostamise kord sisuliselt muutunud. Ka eelnõu järgi saab riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostada ja esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Eelnõuga nähakse ette julgeolekukontrolli tegemine kõigi riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmete suhtes. Selliselt tagatakse, et igal riigikaitsekomisjoni liikmel oleks juurdepääs tema tööks vajalikule salastatud välisteabele. Samas nähakse riigikogu esimehele ette õigus juurdepääsuks salastatud välisteabele sõltumata julgeolekukontrollist, et riigikogu esimees saaks vajadusel täita oma ülesandeid presidendi asendajana.

Hetkel kuum