- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Poola vähendab pensionifondide osa süsteemis
Poolale on pensionisüsteem muutnud kaunis kulukaks, mistõttu vaagitakse erinevaid ideid, mida sellega peale hakata.
„Me tahame piirata riigivõla kasvu, mille on põhjustanud pensionisüsteem,“ ütles eile Poola rahandusminister Jacek Rostowski. „Kui me ei oleks II pensionisammast 1999. aastal loonud, oleks meie riigivõlg praegu alla 40% SKPst ehk vähem, kui Tšehhil ning ka meie laenukulud oleksid väiksemad.“
Poola riigivõlg oli mullu 55,6% SKPst. Investorid nõudsid 10-aastastelt Poola valitsuse võlakirjadelt 198 baaspunkti kõrgemat tootlust, kui Tšehhi omadelt.
Poola plaanib tõmmata pensionifondide osatähtsust pensionisüsteemis madalamaks, et piirata riigivõla kasvu, valides ühe kolmest meetodist. Debatiks on aega üks kuu.
II samba sissemaksed 14 pensionifondi lähevad riigile tänavu maksma 11,3 miljardit zlotti ehk 2,6 miljardit eurot ja seeõttu peab rahadusministeerium müüma rohkem võlakirju, et katta ära praeguste pensionäride pensionimaksete puudujääk.
Järgmisel nädalal hääletab Poola valitsus pensionisüsteemi muutuste ülevaadet. Kaks ettepanekut kolmest tooksid kaasa 16,2 miljoni poolaka II samba fondide varade ülekandmise riigi pensionifondi kätte. Seda saavad pensioniks raha kogujad vältida, kui esitavad sellekohase avalduse. Kolmas valik on 120 miljardi zloti ehk 27,7 milljardi euro väärtuses pensionifondidele kuuluvate Poola valitsuse võlakirjade tühistamine.
Poola pensionifondides oli 31. mai seisuga 280 miljardi zloti ehk 64,7 miljardi euro väärtuses varasid.
Nordea panga Poola pensionifondi juhatuse esimees Piotr Krolikowski ütles, et valitsuse ettepanekud on vaid ajutine augulappimine.
„Meie jaoks on põhiline, et muudatused ei tooks kaasa aktsiate natsionaliseerimist,“ ütles Rostowski. Paraku see paistab küll seda moodi. Poola oli 20 aastat tagasi suur erastaja ja aktsiate börsile viia, kuid WSJ andmetel tähendab see muudatus osaliselt privatiseerimise tagasikeeramist, kus aktsiad läheksid tagasi riigi omandusse.
Nende poolakate võlakirjad, kes pöörduvad tagasi riigi pensionisüsteemi, tühistatakse. Aktsiaosalusi ei müüdaks kohe, kuna Sotsiaalfond jätaks nende juhtimise finantsinstitutsioonide kätte, sealhulgas praegustele pensionifondidele.
„Kõige olulisem on, et välistati pensionirahade natsionaliseerimine ehk siis kõige hullem stsenaarium ei realiseerinud,“ ütles Noble Funds TSI fondijuht Andrzej Domanski Bloombergile. „Tähtis on ka see, et fondide käes olevaid aktsiaid ei tulda turule müüma.“
Eraisikute pensionivarad kantaks riigisüsteemi üle 10 aastat enne pensionile jäämist.
Hetkel kuum
120 miljardi zloti ulatuses valitsuse võlakirjade tühistamine tähendaks riigivõla vähendamist 11 protsendipunkti võrra SKPst. Nende võlakirjade väärtus krediteeritaks eraisikute pensionikontodele riigi pensionisüsteemis ning need teeniksid intressimäära, mis on võrdne Poola viie eelnenud aasta keskmise majanduskasvuga.
II pensionisamba fondide aktsiate osakaalu piirangud kaotataks, mis lubaks neil minna 100% aktsiatesse ning neil keelataks võlakirjade ostmine.
Rostowski ettepanekud ei kata Poola sotsiaalsüsteemi 60 miljardi zlotist iga-aastast auku, ütles Krolikowski.
„Võlakirjaosaluste likvideerimine või varade kandmine sotsiaalfondi on vaid lühiajaline lahendus,“ ütles ta. „Me tahaksime kuulda, kuidas plaanib Poola valitsus finantseerida pensioneid viie või 10 aasta pärast.“
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele