Hiina riskib Jaapanile majanduskoomasse järgneda

Hiina püüab end võõrutada ekspordil põhinevast majanduskasvust ja krediidil põhinevatest investeeringutest. See on jätnud majanduse kaldu, räägivad analüütikud. Massiivsete üleinvesteeringutega kinnisvarasse ja tööstustesse on Hiina kiiresti kaotamas kulueelist, alates kaevandamisest elektroonikani ja autodest tekstiilini. Palgad tõusevad ja investeerimise tootlikus langeb.

Majanduskasvu alanedes püüavad Hiina president Xi Jinping ja peaminister Li Keqiang vältida USA stiilis finantskriisi koos suurte pankrotide ja töökohtade kaotusega. Hiina püüab muuta majanduskasvu jätkusuutlikumaks ja vältida zombiepankade ja ettevõtete loomist, mis võtsid Jaapani majanduselt elu. Lisades probleemistikku Jaapanist kiirema rahvastiku vananemise, arvavad analüütikud, et Hiina püüab võimatut.

„Valitseb tohutu probleemide mittetunnistamine. Inimesed arvavad, et demograafia ei ole oluline,“ ütles Morgan Stanley Aasia peaökonomist Chetan Ahya. „Mina kardan deflatsioonilist riski.“

„Kuna pankade kasumimarginaale kärbitakse, püüavad nad laenureegleid lõdvendades suurendada laenude andmist,“ ütles Jaapani keskpanga endine ametnik Wataru Takahashi, kes on nüüd Osaka ülikoolis professor. „See on Jaapani pankade 1980ndate teise poole lugu.“

Kuid Jaapan võib ka näidata lahendust.

Mõned analüütikud hoiatavad sarnasuste ületõlgendamise eest. „Võrreldes Jaapanit 1990ndatel on nüüd küll liiast," ütles Aasia arengupanga peaökonomist Changyong Rhee.

Hiina arengutase on madalam, ütleb Rhee, mis annab Hiinale nõudluseallika, mida kõrgema elatustasemega Jaapanil ei ole. Hiina vaesed, kes elavad sisemaa provintsides, ei kannata liigsete tootmisvõimsuste tõttu ning ei kulu palju aega, kui Hiina vajab neid infrastruktuuri projekte, mis võivad praegu näida mõttetutena. Hiina poliitika suunata maaelanike linnadesse on teine kasvuallikas. Kuid madalam areng muudab raskemaks tulla toime nõrga töökohtade lisandumisega või stagneeruvate palkadega. Ja urbaniseerumine ei paku enam sellist potentsiaali, nagu kunagi – Hiinas elab praegu juba üle poole elanikkonnast linnades ning maapiirkondades on mediaanvanus 40, mis ei ole demograafiliselt mobiilne elanikkonnagrupp, kes otsib uusi karjäärivõimalusi.

Lõpuks võib demograafia panna Hiina tugevalt Jaapani deflatsioonirajale. Tänu ühe lapse poliitkale kahaneb juba praegu Hiina tööealine elanikkond. See juhtus Jaapanis 1990ndatel, mis tõi kaasa väiksema tarbimise ja järsult madalama majanduskasvu.

Lahendus võib olla ei kusagil mujal, kui Jaapanis, kus valitsus võitleb deflatsiooni vastu agressiivsete uute meetmetega, et langetada laenukulusid, suurendada valitsuse kulutusi ja kuni miski saab nendest tehtud, vähendada kasvu pudelikaelasid.

„Kahte asja on tarvis vältimaks krediidipohmelli järel deflatsiooni,“ ütles Morgan Stanleyst Ahya. „Üks on hea eelarve- ja rahapoliitika ja teine struktuurireformid.“