Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pinnaseuuring põhjalikuks
Põhjalik pinnaseuuring säästab ehituse puhul nii raha kui ka aega. Paraku ei ole pinnaseuuringute maht ja kvaliteet Eestis piisav. Peamiseks põhjuseks on seejuures ebaprofessionaalne uuringu tellimine.
Pinnaseuuringute eesmärk on geoloogiliste tegurite ning protsesside mõju selgitamine hoone või rajatise asukoha valikule, projekteerimisele, ehitamisele, kasutusele ja korrashoiule. Uuringuga saadud teave peaks võimaldama hinnata ehitusplatsi sobivust ja võimalike pinnase parendamise meetodite kasutatavust, projekteerida töökindla ja ökonoomse vundamendi, teha otsuseid ehitise ohutuse taseme kohta jpm. Puuduliku pinnaseuuringu puhul on tulemuseks ehituse maksumuse suurenemine, ehitusaja pikenemine ja võimalikud häired ehitise kasutamise ajal.
Pinnaseuuringuid teevad Eestis vaid spetsialiseeritud firmad. Vastava tellimuse vormistab aga tavaliselt ehitise tellijat esindav projektijuht või arhitektuuribüroo esindaja. Reeglina tellitakse uuring vähempakkumise korras, kusjuures tellimus on enamasti väga üldsõnaline. Pakkumise võitmiseks teevad kõik osalevad uuringufirmad võimalikult odava pakkumise. Uuringupunktide hulk ja sügavus kavandatakse minimaalne ning ette ei nähta pinnaste tugevus- ja jäikusparameetrite määramiseks otseseid labori- või välikatseid. Katsete tegemine suurendab uuringu maksumust ja pakkumishinnas nendega arvestav firma jääb lihtsalt tööst ilma.
Seega võib öelda, et uuringu nigela kvaliteedi põhjus ei ole uurijate tahtmatus või oskamatus teha piisavas mahus kvaliteetset tööd, vaid ebaprofessionaalne uuringu tellimine.
Selline praktika on kestnud pikka aega. Seetõttu on uuringute tellijad harjunud suhteliselt madalate hindade ja nigela uurimistööga – kogu aeg on ju nii tehtud ja häda pole midagi. Hädad avariiseisundite näol siiski aeg-ajalt tekivad ja siis ületavad nende kõrvaldamiseks kuluvad summad mitmekordselt korraliku uuringu maksumuse.
Teisest küljest on ilma otseste määranguteta pinnase omadused antud reeglina ettevaatuse mõttes suure varuga ja nende abil projekteeritud vundamendid, tugiseinad või muud geotehnilised rajatised seega asjatult ülemäära kulukad. Enamasti jääbki teadmata, kui palju üleliigset materjali, energiat ja raha on maasse maetud.
Uuringute tellimisel ei mõisteta, et ehituse kogumaksumus ei ole uuringu maksumuse ja ehitise maksumuse lihtne aritmeetiline summa, vaid et ehitise maksumus sõltub uuringu maksumusest. Mida suurem on uuringu maht, mida parema kvaliteediga on selle tulemused, seda ökonoomsema vundamendi saab projekteerida.
Kuidas siis parandada meie pinnaseuuringute taset ja sellega säästa loodusvarasid, energiaressursse ja tööjõukulu? Selleks tuleb järgida geotehnilise projekteerimise standardit ning viia uuring läbi etapiviisi ning tihedas koostöös tellija, projekteerija ja uurija vahel.
Esimese etapi, eeluuringu eesmärk on andmete hankimine ehituskoha üldise sobivuse ja ehitise sobiva paigutuse hindamiseks. Samuti ülevaate saamiseks esinevatest pinnasetüüpidest ja nende üldistest omadustest, pinnasevee esinemisest ja selle sügavusest ning reostatud pinnase ja põhjavee olemasolust.
Vundeerimislahendus ehitusinsenerilt. Eeluuringu alusel peaks saama hinnata tõenäolisi vundeerimisvariante ning kavandada seejärel juba põhiuuringut vundamendi projekteerimiseks. Ei ole otstarbekas püstitada eeluurimise ülesandes eesmärgiks anda soovitusi vundeerimisvõimaluste kohta. Uurimisega tegelevate firmade töötajad ei ole vundamente projekteerinud ega oma ka vastavat erialast haridust. Võimalikud vundeerimislahendused peab määrama ikkagi vastava ettevalmistusega spetsialist – ehitusinsener – pinnaseuuringutega määratud informatsiooni alusel.
Eeluuringule järgneva põhiuuringu tegemise ülesande peaks koostama vundamendi projekteerija, lähtudes valitud vundamendi tüübist (tüüpide võimalikest variantidest) ja kasutatavatest arvutusmudelitest. Põhiuuringu ülesanne, eriti kui kui see on seotud hinnaküsimisega, peaks olema väga detailne.
Raske on ammendavalt vastata, milline peaks olema pinnaseuuringu maksumus, et ehituse kogumaksumus oleks minimaalne. Toetudes kirjanduse andmetele, moodustab uuringute maksumus 0,05-0,22% kogu ehitise maksumusest või 0,5-2% mullatööde ja vundamendi maksumusest. Igal juhul moodustavad pinnaseuuringud tühise osa kogu ehitise hinnast. Ka näiteks kahekordne uurimistööde mahu ja hinna suurendamine kergitab ehitise hinda väga vähe isegi siis, kui selle tulemusena ei õnnestu projekteerida odavamat vundeerimislahendust. Tavaliselt võimaldab aga põhjalikum pinnaseuuring vähendada vundamendi maksumust mitu korda enam, kui kulub põhjalikumale uuringule.