5 suuremat trendi

Kuigi praegu on e-kaubanduse osakaal jaekaubanduses erinevatel andmetel 1–4%, võtab e-poodlus muu maailma juhtimisel ka Eestis aina enam tuure üles. Võib-olla peakski eestlane rohkem pühenduma ostlemisele internetis, kuna kaubandussektoris napib tööjõudu. Nii ei tuleks meil tipptunnil poodi sattudes pikkades kassa­järjekordades enda või laste kannatust vähem proovile panna.

Eesti kaubandusturule on juba mõnda aega iseloomulik olnud ja väga suure tõenäosusega ka tulevikus kaubanduskeskuse soojas, tuule ja vihma või lume eest varjatud kohas ostlemine. Kauplejaid neis kohtades leidub ning vabade pindade osakaal alla 1% Tallinna kaubanduskeskustes annab Colliers Internationi hinnangul alust väita, et ruumi uutele pindadele on. Sama meelt on ka uusi keskusi rajada plaanivad kaubanduskeskuste arendajad. Kuid laienemine toimub ka mujal – nii plaanivad uusi kauplusi avada ja ehitada kõik, alates Selverist kuni ehituspoodideni välja.

Sellest, et Eesti on atraktiivne koht, kuhu ka suurketid üksteise järel tulla tahavad, annavad kinnitust juba avatud ning lähiajal avatavad ülemaailmse tuntusega brändide poed.

E-kaubanduse pealetung. Praegu ostab keskmine eestlane internetist veel kaks korda vähem kui keskmine eurooplane, kuid see nišš kasvab kiiresti, rääkis Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai. Tema sõnul on “online-ostlemisele kaasa aidanud ka pakiautomaatide võrgu laienemine, mis ostuprotsessi mugavamaks teeb”.

Colliers Internationali partner Margus Tinno märkis, et Eesti kaubandus ise uusi trende ei loo, vaid “sörgib muul maailmal, eelkõige Euroopal sabas”. “Euroopas on e-kaubanduse eeskäija Ühendkuningriik, kus selle osakaal on umbes 13% ning tugeva ja kasvava trendiga on ka Põhjamaad (8–9%), mis ka meile mõju avaldavad,” selgitas ta.

Ka Selveri keti juht Andres Heinver usub, et just e-kaubandus on tulevikuäri. “Müüme suure osa Selveri Köögi toodangust e-poe vahendusel ning tõenäoliselt laiendame pikas plaanis e-äri veelgi,” märkis ta. Aastatagusega võrreldes on Selveri e-poe käive kasvanud üle 25% ning Heinveri sõnul on siin rolli mänginud nii mugava mobiiliveebi loomine kui ka turundustegevus ning tootekataloog.

Tööjõudu napib. Kaubandus, mis on Eestis üks suurimaid tööandjaid, ning kus jae-, hulgi ja mootorsõidukite müümises kokku on hõivatud keskmiselt 82 000 inimest, seisab silmitsi tööjõu nappusega. “Viidatud probleem on terav just kaubanduses, sest siin on müüjate, kassapidajate, klienditeenindajate arv üle 22 000 ja loeb iga töökäsi, sest masinad seda tööd ei tee,” kinnitas kaupmeeste liidu juht Marika Merilai. Tema sõnul on 2010. aastaga võrreldes kasvanud jaekaubanduses hõivatute arv 3000 inimese võrra “ehk majanduslanguse perioodil kaotatud töökohade arv on taastunud ja seoses uute kaupluste avamisega on töökohti ka juurde tulnud”.

Selveri keti juhi Andres Heinveri sõnul peab kaupmees olema atraktiivne, paindlik ja loov, et häid inimesi endale meelitada ja enda juures hoida. Nii Merila kui ka Heinver peavad tööjõuturu sellise olukorra põhjuseks peamiselt demograafilisi tegureid – noori tuleb tööturule aina vähem ning paljud lahkuvad Eestist. Seda, et näiteks H&Mi tulekul kaubanduse tööjõuturule mõju oleks rohkem kui ükskõik millise teise keti tulemisel, Merilai ei usu. Ka Photopointi omanikfirma Nordic Digital juht Urmas Kiisk tunnistas, et tööjõu kättesaadavus on viimasel ajal raskem, kuid ta ei osanud hinnata, kas sellel on mingit seost suurte rõivakettide tulemisega Eesti turule või mitte.

Kauplemine koondub keskustesse. Kaubanduskeskus on endiselt eestlase eelistatuima ostlemiskoht. Kaupmeeste Liidu juhi Marika Merilai ja Colliers Internationali partneri Margus Tinno arvates on kaubanduskeskuste arengus ja eelistamises oma osa mängida kliimal. “Katuse all ja tuule eest varjus on ikka mugavam ostelda kui tänaval,” lisas Merilai. Ka ei ole mõlema sõnul lähiajal näha, et selles osas Eestis või Euroopas midagi muutuma hakkaks. Nii Merilai kui ka Selveri keti juht Andres Heinver toonitasid, et kaubanduskeskuses olev kaupmees peab võitlema kliendi tähelepanu nimel ning olema samal ajal osav planeerija, pakkudes kliendile igapäevase toidu kõrval head veini, gurmeeampsusid, šampooni ja kummikuid. Kaubanduskeskuses annavad Heinveri sõnul toidu­poele lisaväärtuse ka kõrval asuv apteek, lillepood ja muud teenusepakkujad.

Tinno sõnul peavad uued kaubanduskeskused eristuma. “Kaubanduskeskused on ka mujal muutumas enam vaba aja veetmise kohaks. Kaua me näiteks käime kinos ainult kesklinnas!?” küsib ta.

Trendi võimaliku varjukülje toob välja Merilai: “Kaubanduse kontsentreerumine tõmbekeskustesse võib vähendada maakaupluste ja üksikpoepidajate müügimahtusid. Samas sunnib see kaupmehi leidma lahendusi eristumiseks ja kliendile sobiva kaubavaliku pakkumiseks. Miks mitte ka kohalike tootjate toodangu müügiks.”

Uusi pindu tuleb juurde. Kaubanduspindu rajatakse uusi ja laiendatakse olemasolevaid. “Näiteks Ülemiste keskuse laienemine on paratamatu – keskus lihtsalt peab olema oma suurusega konkurentsis.” Päris uued keskused nagu Pro Kapitali keskus Ülemistel ja ELLi Panorama City Lasnamäel lisaksid Tinno hinnangul turule praeguste mahtude juures umbes 30% ulatuses kaubanduspinda.

Uued tulijad panevad pingutama. Kaupmeeste liidu juhi Marika Merilai sõnul rikastab uute kaupluste ja kettide nagu H&Mi või Debenhamsi tulek turgu ja toetab turismi. “Konkurents tihedal turul annab tõuke uuteks väljakutseteks ja sunnib leidma uusi innovaatilisi lahendusi, mis ostuprotsessi mugavamaks ja kiiremaks teevad”. Seda, et H&Mi või Debenhamsi tulekul Eesti kaubanduspindade rendihindadele üldiselt mõju oleks, Tinno ei usu.

 

Rocca al Mare palju uusi meelitanud

Uued suured tulijad sel aastalLeedu moekaubamüüja Apranga Grupp avas Tallinnas uue poe Nude. maailma suurim jäätisetootja Unilever avas müügikoha Rocca al Mare keskuses.H&M avas esimese kaupluse Rocca al Mare keskuses, aasta ketil pealinnas kolm poodi.Kaubajamakett debenhams avas poe Rocca al Mare keskuses.Apranga Gruppi kuuluv Hispaania päritoluga rõivabränd avab tuleval kevadel esimesee poe Eestis.

 

Kõik suured tegijad laiendavad haaret

Kaubakettide laienemised ja uued poedSelver Viimsisse kerkib 2015. aastaks uus kaubakeskus, mille põhiüürnikuks Selveri hüpermarket.Konsum Oktoobris avatakse Tallinnas Harkujärve Konsum, Pärnu linna piiril avatud Maksimarketi naabruses käib samuti uue Konsumi ehitus.Rimi Aasta alguses lubas Rimi, et avab sel aastal neli uut kauplust. Esimene tuli kevadel Viimsisse, teine augustis Tallinnas Sõle tänavale, kolmas on plaanitud kesklinna Postimajja ning neljas Tartu kesklinna. Samas sulges Rimi sel suvel kaks kauplust – ühe Rakveres ja teise, Säästumarketi Narvas.Maxima 2015.  aasta esimesel poolel algab Tallinnas Ehitajate tee ääres Maxima XXX hüpermarketi ehitus, kuhu investeeritakse ligi 9 mln eurot ja luuakse 250 uut töökohta.LPP Retail 2014. aasta mais avab uksed LPP kontserni kuuluv uue kontseptsiooniga Reserved. Suvel avatakse Narva Astri kaubanduskeskuses nelja uue – Reserved, Cropp, Mohito ja House – kaupluse avamine. Tuleval sügisel saab Ülemiste kaubanduskeskusest esimene kaubanduskeskus, kus on esindatud ja avatakse korraga kõik LPP kontserni viis kontseptsiooni. Viies kaubamärk on Sinsay.Tasku keskus Tartus Plaanib laieneda.Ehituspoed Avab aasta lõpus poe Tallinnas Mustika keskuses, millele lisandub veel teisigi. Sarnane plaan on ka konkurendil K-Rautal.EfTEN Capital Rekonstrueerib Tallinnas Mustika keskust.

 

Üürihinnad tammuvad paigal

Kaubanduspindade rendihind Tallinnas, eurotAnkurrentnik 6,4–10.Keskmise suurusega (150–350 ruutmeetrit) 9,8–30,2. Väike pind (kuni 100 m²) 12,5–45.Tartu, Pärnu, Narva on 30–50% madalama keskmise tasemega, eelkõige väikeste ja keskmiste pindade tippüürid on kindlasti madalamad. Aastaga üüride osas mingeid olulisi muutusi toimunud ei ole Tallinnas ega teistes linnades.