Auto. Hirmutavad sõidukatsed

Tabasalu renoveeritud ringrajale on aetud kõrvuti kaks identset autot. Mõlemal sama mootor, 1,8-liitrine TSI, ühesugused automaatkäigukastid jne. Erinevus on vaid autode värvis ja selles, et ühel on all tuttuued rehvid, teisel poolpidused. Kulunud, kuid veel täiesti legaalsed, mustrit kohati 3 mm jagu. Mõlemad rehvikomplektid on maailma tipptootjatelt ja mõeldud spetsiaalselt kiireks sõiduks. Tundub, et mis vahet neil ikka nii väga olla saab …

Esimene katse – pidurdus 80 km/h. Esimeses katses stardivad autod kindlaks määratud stardijoone tagant. Uute rehvidega auto saab kohalt paremini minema, kulunud rehvidega auto veojõukontroll hakkab esmalt rapsima, kuid lõpuks saab temagi hoo üles. Kiirusel 80 km/h vajutatakse mõlemal autol pidurid lõpuni põhja. Rada pidurduskohas on kastetud märjaks. Tulemus on see, et ­uute rehvidega auto saab seisma 24 meetri pärast, kulunud rehvidega peatub viis meetrit kaugemal. Testi korratakse rohkem kui kümme korda viie erineva juhiga. Tulemused kõiguvad pool meetrit kuni meeter sinna-tänna, kuid kahe auto pidurdusmaa erinevus jääb sisuliselt samaks – 4–6 meetrit. Võib vaid oletada, kui suur oleks see vahe kiirusel 90 või 110 km/h.

Teine katse – sõit kurvides. Järgmine katse on kurvi läbimine kiirusel 60 km/h. Juba katse stardikohta sõidul teeb poolpiduste rehvidega auto ühes teises kurvis pirueti. Täiesti ootamatult, ilma ühegi ettehoiatuseta. Märjaks kastetud kurvist on teda etteantud kiirusel aga sisuliselt võimatu läbi juhtida. Auto lendab rajalt välja, ürita teda teel hoida, kuidas tahad. Ainus, mis aitab, on enne kurvi kiirust kahandada, kuid ka siis läheb auto külglibisemisse ning kurv saab võetud hädavaevu.

Uute rehvidega auto sõidab stardipaika silmanähtavalt kiiremini, üheski kurvis ei teki tunnet, et midagi võiks juhtuda. Stardipositsioonilt gaas põhja, ettenähtud kohal gaas maha ja kurvi. Kiirus on päris suur, auto muutub mingil hetkel pisut alajuhitavaks, kuid rooliga veidi provotseerides saab masina siiski sõidusuunda tagasi ning ­auto jääb rajale.

Proovime ka n-ö põdrakatset, kuid siin hakkab rolli mängima tõsiasi, et paremate rehvidega auto saab paigalt kiirendades sisse kiirema hoo ning mõlemal puhul on takistusest möödumine üsna keeruline. Kuid uute rehvidega auto säilitab reeglina ikkagi lõpuks oma sõidusuuna, kulunumatega aga on nii, et kui käest ära läheb, ei ole enam mitte midagi teha. Juht on roolis nagu kaasreisija, kes lihtsalt ootab, kus ja millal auto “maandub”.

Resümee. Teoreetiliselt igaühele ilmselget asja omal nahal kogedes jõuab kohale tõdemus, et kriitilises olukorras võib hea rehv päästa sinu elu. Kõlab klišeena, aga täpselt nii see on. Oletame, et kurv, kust kõik katsetajad üksteise järel välja põrutasid, ei asuks äsja renoveeritud ja ohutul kardirajal, vaid puudega palistatud teelõigul või kohas, kus on tee kõrval järsak. Sellistel kohtades saab päris kindlasti elu ja surma küsimuseks, kas auto jääb teele või mitte.

Isegi kui rehvimustri sügavus tundub olevat piisav, et mitte saada trahvi, pole see piisav, et hoida autot teel ootamatutes olukordades. Eriti vihmamärjal asfaldil. Ilmselt ei ole ka liialdus väita, et vähemalt pooled, kui mitte suurem osa autodest, sõidavad meie teedel just selliste rehvidega.

Tuled ja rehvid korda!

Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. Vaid nii on võimalik sind õigel ajal märgata ja sina ise märkad teisi liiklejaid ning takistusi teel paremini.Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid, mis võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta. Samuti on lubatud sõidu ajal kasutada lähitulede asemel eesmisi udutulesid, kuid sõiduki selline valguslahendus ei ole soovitatav pimeda ajal.Pimeda ajal või halva nähtavuse korral võib kasutada kaugtulesid. Möödasõidu kavatsusest võib anda märku kaugtulede lühiajalise vilgutamisega.Lülita oma sõiduki kaugtuled lähituledeks õigel ajal. Kasutades kaugtulesid, jälgi kindlasti, et need ei pimestaks teisi liiklejaid. Sa pead viima kaugtuledelt lähituledele üleminekul sõidukiiruse vastavusse uue nähtavusulatusega. Kiirust tuleb vähendada, kuna lähituled valgustavad teed oluliselt vähem.Sõiduauto suverehvidega on lubatud sõita 1. märtsist kuni 30. novembrini. Suverehvi mustri jääksügavus peab olema vähemalt 1,6 millimeetrit.Sõiduauto talverehvidega on kohustuslik sõita 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Talverehvi mustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 millimeetrit. Naastrehve võib sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

 

Tulesid ja rehve saab tasuta kontrollida

Alates eilsest kuni 19. oktoobrini saab üle Eesti tasuta kontrollida oma sõiduki tulede ja rehvide korrasolekut ning vastavust normidele.Maanteeamet alustas koostöös tehnoülevaatuspunktide ja Statoil Fuel & Retail Eesti ASiga kampaaniat “Tuled ja rehvid korda”. Nime­kiri tehno­ülevaatuspunktidest, mis tasuta kontrolli teevad, on üleval maanteeameti kodu­leheküljel.