“Väike osa rahvast pidas nende esinemist võõramaise kaasaegse kunsti saatanlikuks rünnakuks patriootlike väärtuste suhtes, antivõõramaises ja antimodernses hüsteerilises õhustikus,” tsiteerivad näituse kuraatori Andrei Jerofejevi sõnu Farkas ja Talve.
Taavi Talve ja Denes Farkas ei lähtu oma näitusel aga Rioti punkesteetikast. Näha ei saa näitusel ei neoonvärvides maske ega midagi otseselt silmariivavat. Hobusepea galerii ülemisel korrusel kuuleb hoopis venekeelset lõputult korduvat lauset “Seda revolutsiooni üle ei kanta”.
Originaalis “This revolution will not be televised” on legendaarse Gil Scott-Heroni loo pealkiri 1970. aastast. Scott-Heroni loo pealkiri on olnud aga omakorda 1960. aastate revolutsiooniliste liikumiste slogan Ameerikas.
Viidates revolutsiooni mitteülekandmisele televisioonis üritati tollal rõhutada käimasolevate muutuste reaalelulisust ja vahetust.
Näituse kontekstis toimib aga tänapäeva meediaküllastunud maailma paradoks: televiisori ekraan muudab sotsiaalsed murrangud ja sündmused sõjakolletest kõigest ergutavaks meelelahutuseks ning kaotab ära reaalse maailma kogemuse, tömbistades inimese meeli ja närvisüsteemi.
Unustusehõlma vajunud joonealune mäss. Galerii alumisel korrusel kohtume Taavi Talve juba tuntuks saanud formaadiga hiigeltähtedest, mis seekord moodustavad kokku sõna PUSSYAPT*.
Snoski tähendab joonealused märkused, viitamissüsteem. Joonealuste märkuste viga seisneb aga selles, et neid tavaliselt keegi kunagi ei loe. Pussy Rioti saaga on muutunud praeguseks joonealuseks märkuseks, millest keegi enam ei hooli. Taavi Talve sõna “pussyarti” lõpetav tärn tähistab võimalikku lisamärkust, mis ilmselt viitab vaataja peas tekkivatele seostele, sest ruumist pole võimalik vihjet leida.