• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palk kasvab, töötajaid juurde ei võeta

    Planeerides järgmise aasta eelarvet, näevad ettevõtjad küll palgakulu kasvu, ent uute töötajate värbamisele järgmisel aasta rõhku ei panda.

    Ettevõtjad kinnitavad kui ühest suust – järgmise aasta eelarves on palgakulu mullusest suurem. Klick Eesti ASi juht Marko Kalve nentis, et kuigi järgmise aasta plaanid on alles tegemisel, on palgakulu võrreldes eelmise aastaga suurem.
    Turvafirma ASi G4S Eesti juhatuse liige Artjom Sokolov märkis samuti, et järgmise aasta palgafond tuleb kindlasti mõnevõrra suurem.
    Palgakulu kasvab ettevõttes peamiselt kolmel põhjusel: riikliku alampalga kasv, langustrendis olev tööpuudus, mis Sokolovi sõnul avaldab turvasektorile veelgi suuremat survet töötajate leidmiseks, ning kolmandaks soovib ettevõte maksta paremat palka staažikamatele ja kompetentsematele turvatöötajatele.
    G4Sil aitab palgakasvu ellu viia kokkuleppel kliendiga saavutatav järk-järguline turvateenuste hinna tõus. Et palgafondi suurust samal tasemel hoida, plaanib ettevõte inimtööjõudu tehnoloogiliste lahenduste abil vähendada.
    Sokolov märkis, et turvavaldkonnas võimaldab seda jõuline videovalve areng ning sisenemine uudsetesse valdkondadesse, kus rõhk on IT-lahendustel.
    Surve on olemas. Ehitusettevõtte Nordecon juht Jaano Vink on aga arvamusel, et palkade tõstmise surve ja põhjendatus on olemas, siiski suurt ja massilist palgatõusu ta ette ei kujuta.
    Töötajate arvu ettevõtjad enamasti suurendama ei kipu. Kalve märkis, et hoolimata üldisest kulude kasvust, mis hõlmavad ka palgakulu, ei ole plaanis uusi töötajaid juurde värvata. “Töötajate arvu kasv sõltub sellest, kas teeme juurde uusi poode või mitte. Praegu ei ole näha, et uusi poode juurde tuleks,” ütles Kalve. Ta lisas, et eks mõnetist liikumist ikka toimub.
    G4Si töötajate arv on viimastel aastatel püsinud stabiilsena ning tuleval aastal pole plaanis oluliseltt töötajaid juurde võtta.
    Samuti toimib Nordecon, kus suuremaid muutusi ei kavandata ning keskendutakse mõni aasta tagasi kasutusele võetud meetmetele. Vink märkis, et Nordecon järgib pigem konservatiivset joont, seda mitte kärpimise vaimus, vaid püütakse mitte lasta kuludel kasvada. “Praeguse horisondi järgi eraldi töötajate arvu kasvatamiseks põhjust pole ning kui tööd on, siis ei kavatse töötajate arvu kahandada, ja tööd pigem on,” ütles ta.
    Maxima Eesti OÜ kommunikatsioonijuhi Erkki Erilaiu sõnul näitavad kõik märgid, et ka Maximal pigem palgafond kasvab ja uute kaupluste tulekul on plaanis palgata juurde ka töötajaid.
    Konkurents käib ka töötajate pärast. “Järske muutusi me järgmisel aastal  jae- ega tööturul ette ei näe, sest kiire kasv, mida kaubanduses veel selle aasta esimesel poolel täheldati, on nüüdseks stabiliseerunud ning eeldatavasti jätkub sama trend ka järgmisel aastal,” ütles Erilaid. Ta märkis, et jaekaubanduses on juba praegu ülitugev konkurents ja kui vaadata ettevõtete laienemisplaane, siis läheb lähiaastatel veelgi kõvemaks rebimiseks. See tähendab, et toidu- ja esmatarbekaupade müüjate juurdehindlused vähenevad.
    Erilaid märkis, et jaekauplejate hulgas käib tihe konkurents töötajate pärast. “Kõik peavad töötajate hoidmiseks ja töötajate leidmiseks tublisti pingutama, ehkki majandusnäitajad senisest kiiremaks palgatõusuks eriti võimalusi ei anna,” ütles ta.
    Palgainfo Agentuuri uuringus “Kevad 2013” märkis majandusanalüütik Maris Lauri, et kuigi majandusprognoosid 2013. aastaks väga tugevat majanduskasvu ei näe, loodetakse, et aasta teine pool osutub paremaks. Praegu on ettevõtjad pigem tagasihoidlikumad, tunnistades palgakulu kasvu, ent mitte massilist palgatõusu kõikidele töötajatele, ning töötajate vähest värbamist.
     
    Tasub teada
    Tööjõu valik muutub kesisemaks
    2012. aastal oli statistiline keskmine netopalk 706 ­eurot, brutokuupalk 887 ­eurot ja tööjõukulu 1203 ­eurot.2013. aasta II kvartalis oli statistikaameti andmetel keskmine brutokuupalk 976 eurot ja brutotunnipalk 5,71 eurot. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,5% ja brutotunnipalk 8,1%. Keskmise kuupalga aastakasv oli II kvartalis veidi kiirem kui I kvartalis.Palgainfo Agentuur märkis kevadises uuringus, et olulisim areng, millega tööandjatel tuleb arvestada ja kohaneda, on kandidaatide arvu vähenemine vaba töökoha kohta. Jõupositsioon on nihkumas töövõtja poolele.
    Allikas. Palgainfo Agentuur. Tööandjate ja töövõtjate
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tarmo Ulla: kui kukud, tõuse ja proovi uuesti!
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Meta jääb vähemalt Nasdaqil esialgu Facebookiks edasi
Nime Meta Platformsiks vahetanud Facebook kaupleb veel mõnda aega Nasdaqi börsil vana sümboli FB all.
Nime Meta Platformsiks vahetanud Facebook kaupleb veel mõnda aega Nasdaqi börsil vana sümboli FB all.
Põllumajandustootjate TOP: olukord on pinev, aga samas ka põnev
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Digi-Eesti lööb Dubai Expol laineid burgeriga
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.