Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida kosta palga-tõusu küsijale?
Tänasel Äripäeva palgafoorumil vastasid mitmed tippjuhid küsimusele, mida nad esimese asjana ütlevad, kui nende alluv astub kabinetti ja küsib palka juurde.
Vastused olid järgnevad.
Microsofti Balti regiooni juht Rain Laane
Oo, milline suurepärane mõte. Järelikult ka firma produktiivsus kasvab, kui inimene tuleb palka juurde küsima. Sest palgatõusu ei saa niisama, järelikult ettevõte peab saama veel rohkem tulu juurde. Küsimine muidugi ei tähenda, et alati palgatõusu saab. Palgatõusu otsustab tegelikult inimene ise ehk see, mis ta vastu pakub. Olen alati öelnud, et ärge olge osa probleemist, vaid olge osa lahendusest.
Prisma Peremarketi juht Janne Lihavainen
Meil on täpselt paika pandud palgastruktuur müüjatele, asjatundjatele, tippjuhtidele. Peame tervikut vaatama. Kui ühel on seal teatud vahemik, on see mänguruum, või kui on valesti kvalifitseeritud keegi, siis on arutelu vaja. Näiteks tõsteti meil kuupalga taset, seal on teatud vahemik, kus otsese ülemuse hindamise järgi ülemuse ülemus kinnitab palga.
Swedbanki personalidirektor Signe Kaurson
Esimene reaktsioon ongi see, et istume maha ja räägime. Kui on minu töötaja, siis ma juba tean, kas ma tahan tema palka tõsta või mitte, ning seda otsust ma siis ka põhjendan.
Palgakonsultatsioonifirma Tark ja Palk omanik Urmas Orula
Ütlen, et räägime sellest, vaatame, mis võimalused on. Mida meie sisemine süsteem ja turg ütlevad.
CV Keskuse juht Paavo Heil
Ma ei ole sellist küsimust kohanudki. Meil on müügiorganisatsioon. See küsimus oleks meie ettevõttes töötajale endale. 60-70 protsenti palgast on meie müügitöötajatel tulemustasu. Kõik teavad, millest nende tasu sõltub.