Konkurents eeldab üha enam mitmetasandilist koostööd

Lahenduste näilik lihtsus paneb küsima, miks pole see seni õnnestunud. Ühe põhjuse leiame, kui tuletame meelde “kuulsat” Eesti bussijuhti, kes Helsingisse tööle läks. Ja siis läks teine, kolmas ja neljas kah. Ning kõik koos soomlastega seal töötades tekitavadki selle suure erinevuse SKPs inimese kohta. Eestis koos toimetades aga sama ei õnnestunud, kuigi nad keerasid rooli enam­-vähem samuti.

Üksikute inimeste tasemel ei ole meie erinevus naabritest suur. Neil kukub aga koostöö meist tunduvalt paremini välja. Koostöö töötajate vahel, ette­võtetevaheline koostöö, koostöö tegevusalade vahel ja sees, koostöö riigis tervikuna ja riiklikul tasemel on need asjad, mida on meilgi tarvis õppida ja õpetada.

Majandusedu võti. Kehv oskus teha koostööd nii inimeste kui ka ettevõtete vahel vähendab majanduse tootlikkust. Sellised oskused on pideva arenguga riikides kujunenud ja kujundatud mitmete põlvkondade katsetuste, sellealase innovatsiooni ja viimasel ajal ka hariduse kaudu.

Põhimõtteliselt on meilgi valida, kas oodata, kuni majanduslikule valikule tuginev äriline evolutsioon meid koostööd tegema õpetab, või hakata seda sihipäraselt õppima. Selleta pole majandusedu loota.