• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkurents eeldab üha enam mitmetasandilist koostööd

    Koostööle vastanduva rivaalitseva konkureerimise kõrvale vajame arengu jätkamiseks senisest enam koordineeritud tegevusi. Pikema aja jooksul ei ole konkureerimine  koostööta võimalik.

    Enamasti peetakse konkurentsist kõneldes silmas vaid sama toodet või teenust pakkuvate ettevõtete majanduslikku võitlust klientide raha pärast. Tegelikult on konkurents laiemalt vaadates üks majandusliku koostöö efektiivsuse tagamise vahenditest.
    Lihtsad lahendused. Eesti majandus on kallutatud väiksemat lisandväärtust andvate ja madaltehnoloogiliste tegevusalade poole. Korduvalt välja pakutud lahenduseks ongi kõrgemat lisandväärtust andvatele tegevusaladele liikumine koos meie asendi muutmisega globaalses väärtusahelas.
    Teiseks, ka tegevusalade­siseselt on meie tootlikkus oluliselt madalam ning positiivsed muutused siin suurendaksid kohe ka kogu majanduse tootlikkust.
    Lahenduste näilik lihtsus paneb küsima, miks pole see seni õnnestunud. Ühe põhjuse leiame, kui tuletame meelde “kuulsat” Eesti bussijuhti, kes Helsingisse tööle läks. Ja siis läks teine, kolmas ja neljas kah. Ning kõik koos soomlastega seal töötades tekitavadki selle suure erinevuse SKPs inimese kohta. Eestis koos toimetades aga sama ei õnnestunud, kuigi nad keerasid rooli enam­-vähem samuti.
    Üksikute inimeste tasemel ei ole meie erinevus naabritest suur. Neil kukub aga koostöö meist tunduvalt paremini välja. Koostöö töötajate vahel, ette­võtetevaheline koostöö, koostöö tegevusalade vahel ja sees, koostöö riigis tervikuna ja riiklikul tasemel on need asjad, mida on meilgi tarvis õppida ja õpetada.
    Majandusedu võti. Kehv oskus teha koostööd nii inimeste kui ka ettevõtete vahel vähendab majanduse tootlikkust. Sellised oskused on pideva arenguga riikides kujunenud ja kujundatud mitmete põlvkondade katsetuste, sellealase innovatsiooni ja viimasel ajal ka hariduse kaudu.
    Põhimõtteliselt on meilgi valida, kas oodata, kuni majanduslikule valikule tuginev äriline evolutsioon meid koostööd tegema õpetab, või hakata seda sihipäraselt õppima. Selleta pole majandusedu loota.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Börs: Dow Jones tõusis kaheksa kuu kiireimas tempos
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: börsi uustulnuk, Elisa uus juht ja abilinnapea
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Enefit Greeni tulevase tuulepargi toetuse vaidlus jõudis kohtu ette Elering: Eesti Energia tegi pöördumatuid investeeringuid 42 euro ja 30 sendi eest
Tallinna halduskohtus arutati Eesti Energia tütarfirma Tootsi Windpark kaebust taastuvenergia toetust jagava Eleringi otsuse vastu, mis jättis Tootsi tuulepargi ilma nii-öelda vanast toetusskeemist, millega oleks saanud projekt 12 aasta jooksul tarbijate taskust kuni 300 miljonit eurot.
Tallinna halduskohtus arutati Eesti Energia tütarfirma Tootsi Windpark kaebust taastuvenergia toetust jagava Eleringi otsuse vastu, mis jättis Tootsi tuulepargi ilma nii-öelda vanast toetusskeemist, millega oleks saanud projekt 12 aasta jooksul tarbijate taskust kuni 300 miljonit eurot.