• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Meie maa ja mets teenigu tulu Eesti omanikule

    Väikese ääreriigi Eesti eksistentsiaalne probleem on kultuuri ja emakeele säilimise kõrval ka oma territooriumi säilivus. Kuni peame tähtsaks eestikeelse rahvusriigina püsimist ja efektiivse majandamise tagamist, peaksid meie maad ja metsad kuuluma valdavalt Eesti omanikele ja valdavalt tootjatele, sh riigimets riigile.

    Maa ja metsaga on Eesti rahvast hästi õnnistatud, lausa kuninglikult. Inimese kohta on meil parasvöötme parasniisket põldu (mitte igikeltsa, kõrbe või  kaljusid) kolmveerand hektarit (esikoht ELis) ja metsa poole rohkem (kolmas koht).
    Arutelu kuuluvuse üle. Diskussioon maa ja metsa kuuluvuse üle on Eestis kestnud taasiseseisvumisest alates. Üheksakümnendatel vallutasid Eesti agressiivsed loosungid - kapitalil pole rahvust, riik on halb peremees, vabaturg valitsegu, maa vabasse tsiviilkäibesse jne. Palju ei puudunud, et riigimets oleks elektrijaamade ja põlev­kiviga tükkis pudukaubana hakkama pandud. Pärast ühinemist Euroopa Liiduga on maa ost-müük n-ö vabalt üleliiduline. Kolmandate riikide kodanikele on veel piiranguid, samas äriühinguid võib müüa tükkis maaga ähmaselegi kapitalile.
    Halvim on seejuures maade ja metsade kokkuost spekulatiivsetel eesmärkidel n-ö ­euroheina tegemiseks või hilisemaks kallimalt ükskõik kellele müümiseks. Mõistlikkuse, elu- ja looduskeskkonna taluvuse piiri ületavad ka üle 1000 lehmaga, pealegi rahamasinaks mõeldud superfarmid.
    Enne ELi saamist turu ühepoolse avatusega karistatud Eesti põllumees on praeguseks enamasti kas kadunud või laenuga soetatud tipptehnoloogiaga efektiivne tootja - osaühing või talupere. Hädasid on veel peamiselt kolm: tegijad on vanaks jäänud, võlad on suured, ahvatlus kallilt müüa varjutab muu. Samas on meil toidu- ja bioenergia tootmise perspektiivid head.
    Eesti võimalus. WTO süüdimatus ühiskatlas arengumaadesse kanduv materiaalne tootmine sokkidest kuni Volvodeni jätab meile mõistlikul tegutsemisel eeskätt võimaluse hiilata loodusele talutava intensiivsusega põllu-, metsa- ja kalamajandusega ning toidu-, puidu- ja bioenergia tootmisega. Vähemasti seni, kuni meile antakse olla oma tühjeneva territooriumi peremehed.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.