Kuidas ravida Eesti maksu­süsteemi?

OG Elektra ASi omaniku Oleg Grossi hinnangul on vaja esmajoones alandada tööjõumakse. “Tööjõumaksud on täiesti kreenis,” rõhutas Gross. “Need puudutavad ka töötajat – mida kõrgemad tööjõumaksud on, seda vähem on töötajale palka maksta,” lisas ta.

Teiseks soovitas Gross riigil tõsta tulumaksu­vaba miinimumi. “Hakata vaestelt inimestelt esimeste sadade pealt tulumaksu võtma – ma olen vastupidisel arvamusel,” nentis ta.

Suurem maks keskkonnasaastele. Eesti maksukeskkond on Grossi sõnul atraktiivust kaotamas, kuna arutlusel on teemad, mis maksukoormust tõstavad. “Näeme, kui vähe tuleb sisse välisinvesteeringuid. Kui ettevõtjatel ei ole kerge, siis halvendab see kindlasti maksukeskkonda,” nentis ta.

LHV Groupi üks omanikke Rain Lõhmus peab Eesti maksusüsteemi veel atraktiivseks, kuid ka tema hinnangul on tööjõud võrreldes kapitaliga liiga kõrgelt maksustatud.

Lõhmus märkis, et kui töötaja teenib 10 000 ­eurot ja kapitalist sama summa, on kapitalisti tulu tööjõumaksude tõttu suurem. “Mulle tundub, et Eestis ei maksustata ülemäära keskkonna saastamist, olgu siis kaevandamist või autosõitu,” nimetas ta allika, kust võiks tööjõumaksude alandamiseks raha ammutada.

Ka Eggera OÜ omanik Olari Taal leiab, et tööjõud on liiga kõrgelt maksustatud. Teiste probleemidena nimetab ta liiga kõrget tulumaksu ja vajadust luksusmaksu järele. “Peame maksustama mitte rikkaks saamist, vaid rikas olemist. Kui maksustame rikkaks saamist, siis me ei saagi kunagi rikkaks,” nentis Taal.

Taal soovitas veel taastada kinnisvaramaksu, maamaksu ja tõsta käibemaksu. “Käibemaksu võiks umbes neli protsenti tõsta, siis me ei paista nii rumalad välja,” kommenteeris ta.

Rahandusministeerium reklaamib meie maksusüsteemi kui lihtsat ja võrdset. Advokaadibüroo Rask maksunõunik Villy Lopman nentis, et see loosung tähendab vaid, et riigil on maksudega lihtne mängida.

“Maksuteemades oleks vaja stabiilsust ja läbimõeldust, ja seda on vaja kohe,” ütles ta. Lopman peab oluliseks vaadata üle kõik maksu­seadused ja kaasajastada neid vastavalt praktikas ilmnenud kitsaskohtadele.

Riik on tugitoolisportlane. Lopman ütles, et ära tuleb otsustada kõrgepalgaliste spetsialistide sotsiaalmaksu lagi. “Välismaiseid spetsialiste ei meelita Eestisse vaid poliitilise jutuga,” märkis ta.

Lisaks ootab tema sõnul lahendust nii-öelda OÜ-tamine. “Rahandusminister nimetab seda kurja­kuulutavalt moraalseks pettuseks, kuid ­õiguslike lahenduste vallas on riik enam kui tagasi­hoidlik,” lausus ta.

Kolmandaks peaks riik Lopmani sõnul pöörama rohkem tähelepanu revidentide ja muude maksuametnike harimisele. “Praegu käitub riik maksuhaldurina nagu varustussportlane, kes tahab enda oskuste arendamise asemel tegeleda moodsama varustuse soetamisega,” lausus Lopman ja tõi näiteks rohked seadusmuudatused maksu­pettustega võitlemise sildi all.

Lopman märkis, et näide riigi tasemest maksunduses on firmaautode kasutamise maksumuudatused. “Piltlikult on see eelnõu täpselt sellise kvaliteediga nagu tugitoolisportlane oma esimesel täispikal maratonil,” sõnas ta.

“Tahe on olemas, kuid raske on ennustada, kui raskeks jooks kujuneb ja kas rada üldse läbitakse. Teiste sõnadega: eelnõus ei ole seda praktilist kvaliteeti ja elujõudu, millega riigil oleks võimalik teenida loodetavat lisatulu,” ütles Lopman.

Piisaks lihtsamast süsteemist

Advokaadibüroo Red partneri Anton Sigali sõnul on Eesti maksusüsteem end aastatega tõestanud, kuid võiks olla praegusest lihtsam. Liiga keeruline on näiteks erisoodustuste maksustamine.Sigal kiitis, et ettevõtte tulu maksustatakse alles selle jaotamisel ja pole kehtestatud astmelist tulumaksu. “Need asjad töötavad ning nende muutmine kahjustaks väga oluliselt majanduskeskkonda,” sõnas Sigal.Ta lisas, et tunneb samas puudust lihtsusest, mis on ettevõtjasõbraliku maksukeskkonna üks alus. “See puudutab nii üle mõistuse keerulist e-maksuameti keskkonda kui ka nii-öelda pisimaksudega seotud liigseid formaalsusi,” selgitas ta. “Autode ja erisoodustuste maksustamisel on maksuarvestus keeruline, vaieldav ja ­aeganõudev.”Sigal usub, et maksudistsipliini parandamiseks piisaks ka lihtsamast ja ettevõtjale arusaadavamast reeglistikust ja e-lahendusest.