• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreeka fondid teenisid võlaga 100% tootlust

    Kreeka valitsuse võlakirjade ostmine tasus end suurelt ära, kirjutab Wall Street Journal.

    Tänavused maailma parimad võlakirjafondide juhid ei asu Londonis, New Yorgis ega Californias, vaid Ateenas.
    Panos Simos NBG varahaldusest ning Aris Papageorgakopoulos ja John Gikas Eurobanki varahaldusest juhivad kolme võlafondi, mille aastatootlus ületab 100%. Maailmas pole ükski fond peale nende kolme suutnud sellist tootlust pakkuda.
    Need kolm fondi tootsid nii palju, kuna tehti ühesugused panused – osteti euroala võlakriisi hullematel aegadel Kreeka valitsuse võlakirju ja hoiti neid, kui teised investorid panid punuma.
    Investorite suhtumine Kreekasse on viimastel kuudel järsult muutnud. Alates 2012. aasta juunist on mõnede Kreeka valitsuse võlakirjade hind neljakordistunud, kuna Kreeka välja viskamise oht euroalalt on vähenenud. Mõned Kreeka suurettevõtted on edukalt emiteerinud võlakirju ja suured nimed on pöördunud tagasi Kreeka aktsiatesse.
    Franklin Templetonis 40 miljardi dollarilist fondi juhtiv Mark Mobius ütles oktoobris, et plaanib osta esmakordselt enam kui aastakümne jooksul Kreeka ettevõtete aktsiaid.
    "Kreeka võlakirjad olid mingil hetkel maailmas üks ainus kõige vihatum varaklass," ütles Papageorgakopoulos. "Arvasime, et põhjast enam eriti palju ei ole kaotada," lisas ta.
    Simose juhitava 83 miljoni eurose DELOS Domestic Bond Fundi aastatootlus on 108%. 30 mln eurone Eurobank LF Government Bond Fund ja 137 mln eurone Interamerican Fixed Income Domestic Bond Fund, mida juhivad  Papageorgakopoulos ja Gikas, ei jää kaugele maha. Nende fondide tootlused on 107% ja 105%.
    Kreeka fondid ei kasuta keerulisi matemaatilisi strateegiaid ega jahi ekstreemselt rikkaid kundesid. Enamus kliente on tavalised kreeklased ja Kreeka ettevõtete pensionifondid.
    Need kolm fondi ostsid võlakirju isegi nii madalate hindadega nagu 12 senti eurost. Praegu on Kreeka valitsuse võlakirjade hind keskmiselt 53 senti eurost.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Microsoft ostab megatehingus ühe maailma suurima mängutootja
Microsoft teatas teisipäeval, et ostab arvutimängu “Call of Duty” looja Activision Blizzardi ligi 67 miljardi dollari eest. See on sektori seni suurim tehing, mis aitab Xboxi tootjal saada käibelt maailma suuruselt kolmandaks mängutootjaks, vahendab Reuters.
Microsoft teatas teisipäeval, et ostab arvutimängu “Call of Duty” looja Activision Blizzardi ligi 67 miljardi dollari eest. See on sektori seni suurim tehing, mis aitab Xboxi tootjal saada käibelt maailma suuruselt kolmandaks mängutootjaks, vahendab Reuters.
Venemaa firma tellib hiigeljäälõhkuja Soomest Vene omanikega laevatehaselt
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Venemaa gaasijuhe kuumutab Saksamaa koalitsiooni lõhenemist
Venemaalt Saksamaale kulgev gaasijuhe Nord Stream 2 on juba löönud kiilu Saksamaa ja USA vahele ja külvanud lahkarvamusi Euroopas. Nüüd, mil kasvab hirm, et Venemaa ründab Ukrainat, on sellest saanud tüliõun ka Saksamaa valitsuse sees, kirjutab Financial Times.
Venemaalt Saksamaale kulgev gaasijuhe Nord Stream 2 on juba löönud kiilu Saksamaa ja USA vahele ja külvanud lahkarvamusi Euroopas. Nüüd, mil kasvab hirm, et Venemaa ründab Ukrainat, on sellest saanud tüliõun ka Saksamaa valitsuse sees, kirjutab Financial Times.