30. oktoober 2013 kell 21:00

Särgava: mina ei pea seda õiglaseks

Soomes oleks selline asi ennekuulmatu, kommenteeris Soome ajakirjanike liidu juht Arto Nieminen eilset juhtumit, kus kohtunik keelas Äripäeva ajakirjanikul avalikul kohtuistungil osaleda.

“See on täiesti vastuvõetamatu, et kohus keelab ajakirjanikul avalikul istungil eelnevalt kirjutatud artiklite tõttu osalemast,” selgitas Nieminen. “Ajakirjanik esindab oma lugejate huve ja vastutab nende ees. Selline piirang on kindlasti sõnavabaduse piiramine. Samuti piirab see inimeste õigust olla informeeritud. Avalikud ametkonnad peavad tegutsema läbipaistvalt,” märkis ta.

Niemineni sõnul on Soomes ette tulnud, et kohtuistungeid peetakse suletud uste taga, samuti on kohtuotsuseid välja kuulutades jäetud mõned isikuandmed saladuseks ja piiratud kohtu fuajees pildistamist. “Samas ei mäleta ma, et mõnd ajakirjanikku oleks tema kirjutatud lugude tõttu istungeilt tõrjutud. See oleks Soomes ennekuulmatu!”

Äripäeva ajakirjanik Katariina Krjutškova läks eile kuulama Autorollo istungit. “Vaevalt jõudsin kohtusaalis istet võtta, kui minu poole pöördus kohtu pressiesindaja ja palus kohtusaalist lahkuda. Küsisin seepeale kirjalikku põhjendust. Mulle ulatati välja prinditud paber, kus oli kirjas kaks rida: kohus võib keelata asja avalikul arutlemisel viibida kohtu suhtes lugupidamatust väljendanud isikul,” kirjeldas ta.

Artikkel pinnuks silmas. Harju maakohus selgitas, et keelas ajakirjanikul Autorollo istungil viibimise paragrahvi järgi, mille järgi võib kohus asja avalikul arutamisel viibimise keelata kohtu suhtes lugupidamatust väljendanud isikul. Nende hinnangul väljendas ajakirjanik Katariina Krjutškova lugupidamatust kohtu suhtes ajalehes ilmunud artiklis “Kohtuhärrad, kes teist vastutab”, mille kohta on esitatud kaebus pressinõukogule.

Samuti salvestas ajakirjanik eelmisel istungil ilma kohtu eelneva loata, teatas Harju maakohus. Krjutškova sõnul pani ta tõepoolest eelmise istungi alguses korraks diktofoni salvestama, kuid sulges selle kohe talle tehtud märkuse peale, mistõttu võis lindistus olla kümmekond sekundit pikk. Kohtuasja osapooled ei nõudnud korraks salvestanud ajakirjaniku lahkumist istungilt.

“Keeld käib konkreetse isiku kohta. Teised Äripäeva ajakirjanikud võivad istungit kuulama tulla,” märkis kohus teates.

Kohtu esimees kriitiline. Harju maakohtu esimehe Helve Särgava sõnul polnud Äripäeva ajakirjaniku Autorollo kohtuistungilt minema ajamine kindlasti õiglane, sest istungit pole kuulutatud kinniseks ja teisi meediaväljaandeid sinna lubati.

“Ma ütlen teile kohe, et mina ei pea seda õiglaseks,” sõnas Särgava, kes sai enda sõnul juhtumist teada viis minutit enne Äripäeva kõnet maakohtu pressiesindaja kaudu. Otsuse Äripäeva ajakirjanikku Katariina Krjutškovat kohtuistungile mitte lubada tegi Autorollo kohtunik Anu Uritam.

Särgava sõnul ei saa väljaannete vahel nii vahet teha. “Kui ühel meediaväljaandel lubatakse ja ühel ei lubata sellepärast, et ta on mingisuguse artikli kirjutanud, siis mina ei pea seda õiglaseks,” märkis ta. Maakohtu esimees lisas, et temale teadaolevalt on endiselt tegemist avaliku istungiga. “Kui olid olemas põhjused, et arutada seda kinnisel kohtuistungil, siis mitte ükski ajakirjanik ega meediaväljaanne ei saa seal osaleda,” ütles ta.

Särgava sõnul räägib ta sellest Uritamiga. “Ma kindlasti kõnelen ja oma seisukoha ka kohtunikule ütlen. Tahan ka kuulata ära tema enda selgitused, miks ta tegi vahet erinevate meediaväljaannete vahel,” lisas Särgava.

Autorollo juhtum

Äripäev kirjutas mullu novembris, et keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannust ja tema abikaasat, Reformierakonna tipp-poliitikut Rain Rosimannust ähvardab suur võlanõue, sest Autorollo pankrotitoimkond on pärast ligi kaks aastat kestnud tõendite ja andmete kogumist koostanud ligi 500 000eurose hagi. Autorollos toimus rida kahtlasi tehingud pärast seda, kui veofirma juhtimisse sekkusid Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus ning firma läks nende soovil advokaat Siim Roode ettevõtte omandusse. Tehingute tagajärjel kahjustati võlausaldajate, sh KredExi  huve. Pentus-Rosimannus ütles siis, et ta pole Autorolloga kunagi seotud olnud. Tema sõnul on tegu väljapressimisega.

 

Mis on mis

Keelu põhjus

“Möödunud aastal leidis kohtunikueksamikomisjon, et Anu Uritam ei tohiks kohtunikuna jätkata. Taandumise asemel sai Uritamist hoopis Reformierakonna tipp-poliitikuid puudutava Autorollo tsiviilmenetluse kohtunik,” kirjutas ajakirjanik Katariina Krjutškova 2. oktoobril.Arvamusloos kirjutas ta: “Eestis ollakse leppinud arusaamaga, et kohtunik on ­autoriteet, kelle objektiivsuses pole ilus kahelda. Kohtuniku pädevust puudutavat infot avalikkusega ei jagata. /…/ Isegi kohtute esimehed pruugi olla informeeritud sellest, milliseid kaebusi kolleegi kohta on esitatud. See tekitab küsimuse, kas kohtuniku ametikohale on konkurents tõepoolest nii väike, et isegi negatiivset vastukaja saanud isikud jäetakse ametisse.”

 

Kommentaar

Istungilt kõrvaldamist tuleb harva ette

Valdo Lips, Advokaadibüroo Borenius vandeadvokaatVastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule on kohtunikul kohustus tagada kord kohtuistungil.Isiku kõrvaldamine kohtuistungilt on üks kohtuistungi korra tagamise vahenditest. Seega võib kohtunik isiku kohtuistungilt kõrvalda, see tähendab mitte lubada isikul kohtuistungil osaleda.Kohtuistungilt võib kõrvaldada menetlusosalise või tema esindaja või nõustaja, tunnistaja, eksperdi, tõlgi või muu istungil viibiva isiku – seega ka ajakirjaniku.Kohus peaks isiku kõrvaldamise tegema vähemalt protokollilise määrusega, see tähendab määrusega, mis on kirja pandud kohtuistungi protokollis. Kohtunik võib kohtuistungilt kõrvalda isiku, kes ei täida kohtuistungil korra tagamiseks antud korraldust või käitub kohtuistungil sündsusetult ja kohtu või teise menetlusosalise vastu lugupidamatust väljendaval viisil.

Enamasti on põhjuseks emotsioonid kohtus. Kohtuistungilt kõrvaldamist kohtu vastu lugupidamatuse väljanäitamise tõttu esineb üldjuhul harva.Kui keegi juhtub lugupidamatust välja näitama, siis enamasti kutsub kohtunik isiku korrale ja sellega olukord ka laheneb.Kohtu vastu lugupidamatuse näitamiseks loetakse mitmesugust tegevust või käitumist. Praktikas on selleks olnud eelkõige emotsioonide kontrollimatus, näiteks kohtuga vaidlemine, vahelesegamine ja kohtuniku korraldustele allumata jätmine.

Kardan, et see ei jää viimaseks juhtumiks

Mart Raudsaar, Eesti Ajalehtede Liidu juhtTajun, et on teatud hoiak õhus ajakirjanduse suhtes, et kui teie sõnum ei ole meelepärane, me teile infot ei jaga. Minu jaoks paigutuvad sellesse mudelisse nii meediakanalite valikuline väljajätmine erakondade valimispidudelt kui ka nüüd siis see juhtum. Ma kardan, et see ei jää viimaseks selliseks.Kui sellised katsed peaks läbi minema, võib see tavaks kujuneda. Ja mida see siis tähendab Eesti demokraatiale? Ma kardan, et mitte midagi head.Kohtuniku reaktsioon arvamusartiklile pole põhjendatud. Kohus on Eestis auväärne ja sõltumatu organisatsioon, aga see ei tähenda, et kohtu tegemisi ei võiks tähelepanelikult jälgida, et sõltumatuses ja kvaliteedis kindlad olla.Viide paragrahvile, mis käsitleb lugupidamatust kohtu suhtes, pole asjakohane – ajakirjanik ei käitunud kohtusaalis kohtunikku solvavalt ega takistanud kohtuprotsessi.Kui on ikkagi avalik kohtu­istung, siis ei ole mingit põhjust piirata avalikkuse juurdepääsu.See, et üht konkreetset ajakirjanikku istungile ei lubata ja samal ajal öeldakse, et teised võivad tulla, on halva mängu juures hea näo tegemine.Minu jaoks on ajakirjanik ühe konkreetse toimetuse esindaja. Kui rünnatakse ajakirjanikku, keda toimetus on usaldanud selle looga tegelema, siis rünnatakse tervet toimetust. Kui rünnatakse tervet toimetust, rünnatakse tervet ajakirjandust.Asi ei paista hea välja ka seetõttu, et Autorollo protsess on poliitiliselt tundlik teema.

Hetkel kuum