USA kritiseerib Merkeli majanduspoliitikat

“Saksamaa siseturu nõudluse üliaeglane kasvutempo ja suur sõltumine ekspordist on takistanud majanduse ümberkohanemist olukorras, kus paljud euroala riigid on ränga surve all sunnitud järsult nõudlust kärpima ja importi piirama,” taunib USA rahandusministeerium värskes raportis, mida üllitatakse kaks korda aastas ning mis analüüsib USA peamiste kaubanduspartnerite rahandus- ja majanduspoliitikat. “Tulemuseks on deflatsioonilised tendentsid euroalal ja laiemalt kogu maailmamajanduses.”

Inflatsiooni asemel hinnalanguse oht. Otsekui USA kriitikale kinnituseks avaldas Eurostat eile esialgse hinnangu euroala inflatsioonile, mis oktoobris ootamatult järsult aeglustus – septembri 1,1 protsendilt 0,7%-le. See jääb kaugele maha ­Euroopa Keskpanga sihiks seatud 2% tasemest.

Hulk analüütikuid hoiatab euroalal juba deflatsiooni eest.

Teine Eurostati raport näitas eile euroalal 12,2% tasemel rekordilise tööpuuduse püsimist, mis Kreekas ja Hispaanias küündis vastavalt 27,6%-le ja 26,6%-le tööealisest elanikkonnast.

“Kohanemise raskus on jäetud liigselt euroala ääreriikide õlule, mis suurendab neis riikides äärmiselt kõrget tööpuudust eriti noorte seas,” nendib raport peatükis, mis tavaliselt on sisaldanud eelkõige kriitikat Hiina või Jaapani valuutapoliitika aadressil. “Mitme väga suure ja püsivalt ülejäägis jooksevkonto puhul pole toimunud mingit muutust,” tõdetakse, tuues välja Saksamaa.

Saksamaa jooksevkonto on olnud ülejäägis kogu euroala kriisi vältel ning 2012. aastal oli Saksamaa nominaalne jooksevkonto ülejääk 238,5 miljardi dollari tasemel isegi Hiina ülejäägist suurem.

Ära märgitakse raportis ka Holland, kus jooksevkonto ülejääk ulatus aasta esimesel poolel 10%-le SKPst. Iirimaal, Hispaanias, Portugalis ja Itaalias seevastu on jooksevkonto miinusest plussi saadud valdavalt nõudluse kokkukukkumise hinnaga.

Raporti järgi on euroala SKP jätkuvalt 2008. aasta esimese kvartali tiputasemest 3% maas ja eratarbimine kriisieelse ajaga võrreldes 6% madalam. Taunitakse, et majanduse jalule saamiseks panustab kogu Euroopa eelkõige välisnõudlusele, selle asemel, et omaenda suurel siseturul nõudlust ergutada ja aidata nii ennast kui ka teisi maailma riike.

USA kriitika tuleb ajal, mil kantsler Angela Merkeli konservatiivne partei peab parajasti sotsiaaldemokraatidega koalitsiooniläbirääkimisi. Majanduspoliitikas on peamised vaidlused käinud praegu Saksamaal üleriigilise miinimumpalga kehtestamise üle.

Saksamaa lükkas USA kriitika tagasi. “Kaubandusülejäägis kajastub Saksamaa majanduse tugev konkurentsivõime ja rahvusvaheline nõudlus Saksamaa kvaliteettoodete järele,” teatas Saksamaa majandusministeerium vastuseks USA valitsuse kriitilisele raportile.

“USA valitsus peaks kriitiliselt analüüsima hoopis iseenda majandusolukorda,” ütles parlamendi liige ja kantsler Angela Merkeli lähedane liitlane Michael Meister, kritiseerides USA kõrget võlakoormat. Sealt võib negatiivseid mõjusid johtuda kogu maailma majandusele, vahendas eile Wall Street Journal.

“Saksamaa majandus on konkurentsivõimeline ja hõive on rekordtasemel – ma tõesti ei saa aru, miks meid selle edu eest süüdistatakse,” ütles Meister.

Saksamaa majandusministeerium teatas, et Saksamaa majanduskasvu peamine vedur on kodumaine majandus – kasvavad nii investeeringud kui ka eratarbimine.

Euroopa Keskpangalt oodatakse uut ergutust. Eile avaldatud andmeil euroalal järsult aeglustunud inflatsioon on praegu õiguse jätnud neile, kes kardetud inflatsiooni asemel keskpankade “rahatrükist” on hoiatanud pigem deflatsiooni eest majanduses, kus on kõrge tööpuudus ja väga nõrk nõudlus.

Inflatsioon on euroalal 2% tasemest madalam olnud juba üheksa kuud, mis analüütikute hinnangul eeldaks keskpangalt rahapoliitilist ergutust.

Seni on Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi deflatsioonikartuseid tõrjunud, viidates, et madalam inflatsioon jätab inimestele rohkem raha kätte ja “saab rohkem kraami osta,” nagu ta ühel pressikonverentsil ütles.

Kui aga inimeste inflatsiooniootused muutuma peaksid ja hinnalanguse ootuses hakatakse ostusid edasi lükkama, riskib Euroopa pikalt deflatsioonis virelenud Jaapani stsenaariumiga. Sellistes oludes on suure võlakoormaga riikidel veelgi raskem ja valusam oma riigirahandust euronormi saada.