Eesti põhiseaduse kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiseaduse järgi kaitseb seadus igaüht riigivõimu omavoli eest. See säte on tähelepanuväärne, sest riigivõimu omavoli kui nähtus ei ole siin välistatud. Samas pole meil seadust selle kohta, mida hea riigihalduse rakendamine tegelikkuses tähendab ning mida täpselt võivad kodanikud ja juriidilised isikud riigiasutustelt oodata.

Üks põhiõigusi. ELi põhiõiguste harta kohaselt kuulub õigus heale haldusele põhiõiguste hulka. Et tagada hartast tulenev igaühe õigus heale haldusele, kehtestas Euroopa Parlament 2001. aastal Euroopa hea halduse tava eeskirja. Selle järgi esineb haldusliku omavoli juhtum, kui ametiasutus ei suuda toimida asutuse suhtes kehtivate kohustuslike reeglite või põhimõtete kohaselt. Need reeglid ja põhimõtted tulekski meil reguleerida Eesti hea riigihalduse seadusega (EHRS).

Euroopa eeskirja kohaselt näiteks peab riik tagama rakendatavate meetmete tasakaalu taotletava eesmärgiga. Samuti tagatakse erahuvi ja avaliku huvi tasakaalustatus ning arvestatakse isikute õiguspäraseid ja mõistlikke ootusi, mis tulenevad institutsiooni varasemast tegevusest. Reguleeritakse ka mõistliku otsustamistähtaja ja isikute ettepanekutele vastamise põhimõtted. Ametnik peab hoiduma otsustest, mis põhinevad ebapiisavatel või ebakindlatel alustel või mis ei ole konkreetselt põhjendatud. Need sätted võiksidki üldjoontes moodustada EHRSi selgroo.

Tõhus tugi. Head läbimõeldud regulatsioonid vähendaksid oluliselt JOKK-võimalusi riigihalduses. EHRSist saaks tõhus tööriist õiguskantslerile tema järelevalvetoimingutes. See toetaks riigikontrolli tegevust majandusjärelevalve küsimustes. Ning miks mitte ka hiljutisi Erkki Raasukese ettepanekuid riigifirmade paremaks haldamiseks, mis vääriksid samuti põhjalikumat kontseptsiooni halduskorralduses laiemalt.