Algas valuutasõdade uus ajastu
Üleilmsed valuutasõjad on taas valla puhkenud, et võidelda aeglustuva majanduskasvuga.
Euroopa Keskpank kärpis läinud nädalal intressimäära. Investorid ütlevad, et üks eesmärk oli piirata euro kallinemist – valuuta oli tugevnenud parimale tasemele pärast 2011. aastat. Samal päeval teatas Tšehhi keskpank, et sekkub esmakordselt 11 aasta jooksul valuutaturule, et nõrgendada oma krooni. Uus-Meremaa teatas, et võib edasi lükata intressitõusu, et pidurdada sealse dollari tõusu. Austraalia keskpank hoiatas, et Austraalia dollar on ebamugavalt kallis.
Merk Investmentsi fondijuht Axel Merk ütles Boombergile, et muretseb riikide otsuse pärast oma valuutad madalal hoida. Ta märkis, et isegi Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi püüdis eurot alla rääkida.
“Me näeme valuutasõdade uut ajastut,” ütles Bank of New York Melloni valuutastrateeg Neil Mellor.
Nõrk majandus ja tagasihoidlik inflatsioon. Deutsche Banki G10-maade valuutastrateeg Alan Ruskin ütles, et maailmas on paigad, kus majandus on halvas seisus ja kus juba on vähene inflatsioon. “Jaapan oli selles olukorras rohkem kui 20 aastat. Keegi ei soovi seda korrata. Draghi kõne näitas, et nad võtavad inflatsiooni kadumist väga tõsiselt. Sama on lugu Tšehhiga.”
Tšehhi keskpanga juht Miroslav Singer lubas jätkata Tšehhi krooni müüki seni, kuni on tarvis, et elavdada majandust.
Euroopa ettevõtted kannatavad. Euroopa ettevõtted alates Lufthansast kuni Louis Vuittonini on III kvartali tulemusi avaldades nurisenud kalli euro pärast. Napoleon III naisele käekoti valmistanud Prantsuse luksuskaupade firma Louis Vuitton teatas, et on selle aasta euro-jeeni avatud riskist katnud 90% ja tuleva aasta omast 66%.
Samal ajal kui Euroopa keskpank rahapoliitikat lõdvendab, ei ole USA keskpank rahatrükki vähendanud, kuna majandus on liiga nõrk, et ise jalul püsida. Ka Jaapani keskpank trükib usinalt raha. Lõuna-Korea rahandusministeerium kardab, et rahatrükk muutub karjakäitumiseks.