Andres Haamer müüs kunstigalerii

Andres Haameri isa venna Eerik Haameri töid eksponeerinud galerii Kuressaare kesklinnas kunstniku sünnikodu krundil valmis 2004. aastal, viimased kuus aastat toimetas seal maalikunstniku tütar Liina, kes otsustas aga tagasi Rootsi oma pere juurde kolida.

"Et midagi saada, tuleb kõik maha müüa… Aga selle maja nimel võis ju vaeva ka näha," ütles Saarte Häälele hoone ostnud Saaremaa raadiohääl ja kunstikoguja Tõnis Kipper, kes võib seal tulevikus avada ka oma galerii.

"Tegelikult võiks ju sellise hoone eest ka rohkem küsida, kuid tema põhimõte oli saada tagasi vaid see, mis ta oli selle maja ehitamisse panustanud," viitas Kipper Andres Haamerile.

"Nüüd on tal sama funktsioon uue inimese käes ja mul on väga hea meel, et Tõnis on nüüd täisväärtuslik omanik ja säilitab maja algse funktsiooni," kinnitas Andres Haamer, kes ei tahtnud panna maja kinnisvaraturule müüki, kus seda oleks võetud kui üht krunti.

Eerik Haamer astus 1930. aastal pärast Saaremaa Ühisgümnaasiumi lõpetamist kõrgemasse kunstikooli Pallas, kus oli järgnevad viis aastat Nikolai Triigi õpilane. Pärast töötas ta Tartus ja Tallinnas joonistamise ja võimlemise õpetajana ning maali- ja anatoomiaõppejõuna. Sügisel 1944 põgenes ta nõukogude okupatsiooni eest Vilsandilt paadiga Rootsi.

Haameri sõjaeelse loomingu võtmemotiiviks kujunes Ruhnu saar, kuhu kunstnik sattus oma kunstnikutee alguses uue ainestiku otsinguil. Ruhnu ainesest kujunes Haameri elu edukaim motiiv. Ruhnuainelisi töid lisati alati eesti esindusnäituste kavva ning neid omandasid mitu Euroopa kunstimuuseumi.

1950ndail hakkas Haamer kujutama realistlikult Rootsi ja Norra kalurite elu, järgmisel kümnendil vahetas tihti motiive ning tema looming sõltus reisidel kogutud muljetest. 1970ndail hakkas ta maalima sotsiaalkriitilises realismis, kaldudes kohati groteski, kirjeldab tema loometeed isikuartikkel Wikipedias.