Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eurotsoon valmistab analüütikutele muret
Aasta keskpaigas, kui eurotsooni majandus kasvule pöördus, näisid halvad uudised seljataha jäävat. Kuid nüüd hoiatavad analüütikud, et eurotsooni halvad päevad võivad tagasi tulla.
Teises kvartalis väljus 17 riiki ühendav rahatsoon oma eksisteerimisea pikimast majanduslangusest, mis kestis 18 kuud. Teises kvartalis kasvas eurotsooni SKP võrreldes esimese kolme kuuga 0,3 protsenti. Peaaegu kõigis eurotsooni riikides jätkus oktoobris tootmise kasv.
Homme võivad eurotsooni äsjatärganud lootused saada aga löögi, kuna avaldatakse eurotsooni kolmanda kvartali majanduskasv. Analüütikud ütlesid CNBC-le, et ootavad kasvu aeglustumist. Daiwa Capital Marketsi analüütik Emily Nicol arvab, et eurotsoon kasvab kolmandas kvartalis 0,2 protsenti, kuna jätkuvalt on kasvu negatiivselt mõjutamas perifeeriariikide Kreeka, Itaalia ja Hispaania raskused. “Perifeeria jääb järgnevateks kvartaliteks majanduskasvu takistuseks,” ütles Nicol. “Lähiajal praegune taastumistempo säilib ega kiirene.”
Tugev euro valmistab muret. IHS Global Insighti Euroopa peaökonomist Howard Archer prognoosib euroalale kolmandas kvartalis samuti 0,2protsendilist kasvu. “Kuna ühisrahaliidu majanduskasv on väga tagasihoidlik, on kasvul raskusi hoogu sisse saada,” ütles Archer, kes hoiatas, et sisenõudlus jääb eelarvepoliitika, kõrge töötuse ja väikse palgakasvu tõttu piiratuks. “Eurotsoon jääb haavatavaks tagasilöökidele ja igasugustele šokkidele. Me usume, et kasv jääb mõneks ajaks piiratuks,” lisas ta.
Lisaks analüütikute tumedates toonides arvamustele on ka mitu Euroopa suurimat ettevõtet teatanud tulemustest, mis on ootustele alla jäänud. Teisipäeval teatas Vodafone, et kolmandas kvartalis vähenes majandusolude tõttu Euroopas käive. Euroopa suurima postifirma Deutsche Posti kasum ja käive jäid analüütikute ootustele alla.
Euroopa firmadele teeb muret ka euro kursi tugevnemine. Seetõttu langetas Euroopa Keskpank eelmisel nädalal baasintressi 25 baaspunkti võrra, 0,25protsendini. EKP loodab sellega vähendada ka deflatsiooniriski.