Riigikogu, siin haiseb midagi enamat kui reoveesete

Kuid keskkonnainspektsiooni statistika kohaselt on viimase 4,5 aasta jooksul kogu Eesti peale kokku esitatud vaid kaheksa kaebust, mis seotud reoveepuhastist tuleva haisu kahtlusega.

Pole aga selge, kas need kaebused puudutasid haisu levikut kuja piirides või sellest väljapool.

Kaheksa kaebust versus 85% Eesti elanike (ühisveevärkide klientide osakaal) hüppeliselt kasvavad igakuised veearved? Kannatajate poolele tuleb kanda ka kõik need, kes tulevikus senises sanitaartsoonis elama hakkavad, sest see pole ohutu – reovees leidub haigustekitajaid (kolibakter, salmonella, A-hepatiit).

Kui mingi bakteri peaks hakkama epideemiliselt levima, jõuaks see kõhulahtisuse, oksendamise jm säärase tagajärjel reoveepuhastitesse. Sellisel juhul on tagajärjed väga tõsised.

Terviseamet viitas analüüsis veel mitmele kujade vähendamisest tingitud ohule, kuid riigikogu heitis terviseameti arvamuse kõrvale.

Samuti nagu ta heitis kõrvale õigusliku analüüsi, mis ütleb selgelt: selline ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse riive ei ole põhiseadusega kooskõlas.

Ka ei vaevunud riigikogu vastust leidma peamisele küsimusele: miks on vaja vähendada kuja ning miks ei või konkreetsele vee-ettevõttele panna kohustust haisuprobleem selleks ja selleks kuupäevaks likvideerida?

Ärme tee. Ükski vee-ettevõtja ei näe ühtki põhjust, miks kuja on vaja vähendada. Ei näe neid ka terviseamet, linnade liit ja maaomavalitsuste liit.

Küll aga näevad kõik hulgaliselt põhjusi, miks seda mitte teha. Nimetagem siinkohal vaid peamised – suurenev keskkonnareostuse oht, suurenev oht inimeste tervisele, suurenevad vee-arved.

Kas tõesti kaaluvad ühe mehe ärihuvid kõik selle üles?