• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 26.11.13, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti ei vaja tuumajaama

Saksamaa otsus sulgeda oma tuumajaamad aastaks 2022 väärib tunnustust ning innustab teisigi riike tuumaenergiata läbi saama. Eestil on olemas kõik eeldused taastuvenergia, mitte tuumaenergia arendamiseks.
Kui tuumaenergiata soovib hakkama saada Euroopa juhtiv tööstusriik Saksamaa, kus elab 83 miljonit elektritarbijat, tundub jutt Eesti vajadusest tuumajaama järele pisut ebaloogiline. Erinevalt akadeemik ­Anto Raukase soovitatust (vt 22.11 Äripäeva) ei ole meil vaja hakata arendama energialiiki, mis on potentsiaalselt ohtlik, mille osas Eestis kompetentsus puudub, millest tekkinud jäätmetega ei oska keegi maailmas midagi mõistlikku ette võtta ning mille maksumuse kohta puudub tasemel analüüs.
Elektri teevad kalliks maksud. Alates 2008. aastast on elektrienergia hulgihind Saksamaal vähenenud 60%, mis näitab taastuvenergiast toodetud elektri mõju elektrihinnale avatud turul. Elektrihind lõpptarbijatele on seal tõusnud maksude tõttu, millega toetatakse muu hulgas taastuvenergiat. Seejuures on loodud võimalus soetada väikelahendusi, mille abil tarbijad saavad ise elektrit toota ning pärast seadme tasuvusaja lõppu nautida tasuta elektrienergiat.
Kui taastuvenergia tehnoloogiate hinnad on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt langenud, siis tuumaenergia tehnoloogia odavnemine on kahtluse all. Soome Olkiluoto tuumajaama maksumus on praeguseks peaaegu kahekordistunud. Suurbritannia kavatseb rajada kaks uut tuumajaama ning pakub jaamade ehitajatele fikseeritud subsiidiumina turuhinnast kaks korda kõrgemat elektrihinda 35 aastaks. Subsiidium on üle kolme korra kõrgem kui puidust, biogaasist või tuulest toodetava elektrienergia hind Eestis. Mainimist väärib ka fakt, et investeeringud tuumaenergiasse on ­Euroopas vähenenud miinimumini, kuid taastuvenergiasse investeerimine on kasvanud jõudsalt. 2012. aastal moodustasid taastuvatel allikatel põhinevad jaamad 69% lisandunud jõujaamade võimsusest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eestil on suurepärased taastuvenergia ressursid. Samuti on siin tekkinud taastuv­energiaalane kompetentsus, käima on lükatud või planeerimisel mitu projekti üle riigi. Lisaks ­aitab taastuvenergia edendamine luua regionaalseid töökohti, soosib kohalike kütuste kasutamist ja raha jäämist meie majandusse.
Taastuvenergia koda koostöös ülikoolide teadlastega on koostanud kava Eesti täielikuks üleminekuks taastuvenergiale. Kava näeb ette investeeringuid ligi 5,9 miljardi euro ulatuses, kuid need ei koorma meie maksumaksjat. Kogu vajalikku investeerimistoetuse programmi saab rahastada Euroopa Liidu heitmete ja rohesertifikaatide kaubandusskeemi tuludest, struktuurfondidest, põlevkivi ressursitasudest. Ülejäänud osa vajalikest investeeringutest kataks aga erakapital.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele