Eesti ei vaja tuumajaama
Saksamaa otsus sulgeda oma tuumajaamad aastaks 2022 väärib tunnustust ning innustab teisigi riike tuumaenergiata läbi saama. Eestil on olemas kõik eeldused taastuvenergia, mitte tuumaenergia arendamiseks.
Kui tuumaenergiata soovib hakkama saada Euroopa juhtiv tööstusriik Saksamaa, kus elab 83 miljonit elektritarbijat, tundub jutt Eesti vajadusest tuumajaama järele pisut ebaloogiline. Erinevalt akadeemik Anto Raukase soovitatust (vt 22.11 Äripäeva) ei ole meil vaja hakata arendama energialiiki, mis on potentsiaalselt ohtlik, mille osas Eestis kompetentsus puudub, millest tekkinud jäätmetega ei oska keegi maailmas midagi mõistlikku ette võtta ning mille maksumuse kohta puudub tasemel analüüs.
Elektri teevad kalliks maksud. Alates 2008. aastast on elektrienergia hulgihind Saksamaal vähenenud 60%, mis näitab taastuvenergiast toodetud elektri mõju elektrihinnale avatud turul. Elektrihind lõpptarbijatele on seal tõusnud maksude tõttu, millega toetatakse muu hulgas taastuvenergiat. Seejuures on loodud võimalus soetada väikelahendusi, mille abil tarbijad saavad ise elektrit toota ning pärast seadme tasuvusaja lõppu nautida tasuta elektrienergiat.
Kui taastuvenergia tehnoloogiate hinnad on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt langenud, siis tuumaenergia tehnoloogia odavnemine on kahtluse all. Soome Olkiluoto tuumajaama maksumus on praeguseks peaaegu kahekordistunud. Suurbritannia kavatseb rajada kaks uut tuumajaama ning pakub jaamade ehitajatele fikseeritud subsiidiumina turuhinnast kaks korda kõrgemat elektrihinda 35 aastaks. Subsiidium on üle kolme korra kõrgem kui puidust, biogaasist või tuulest toodetava elektrienergia hind Eestis. Mainimist väärib ka fakt, et investeeringud tuumaenergiasse on Euroopas vähenenud miinimumini, kuid taastuvenergiasse investeerimine on kasvanud jõudsalt. 2012. aastal moodustasid taastuvatel allikatel põhinevad jaamad 69% lisandunud jõujaamade võimsusest.
Eestil on suurepärased taastuvenergia ressursid. Samuti on siin tekkinud taastuvenergiaalane kompetentsus, käima on lükatud või planeerimisel mitu projekti üle riigi. Lisaks aitab taastuvenergia edendamine luua regionaalseid töökohti, soosib kohalike kütuste kasutamist ja raha jäämist meie majandusse.
Taastuvenergia koda koostöös ülikoolide teadlastega on koostanud kava Eesti täielikuks üleminekuks taastuvenergiale. Kava näeb ette investeeringuid ligi 5,9 miljardi euro ulatuses, kuid need ei koorma meie maksumaksjat. Kogu vajalikku investeerimistoetuse programmi saab rahastada Euroopa Liidu heitmete ja rohesertifikaatide kaubandusskeemi tuludest, struktuurfondidest, põlevkivi ressursitasudest. Ülejäänud osa vajalikest investeeringutest kataks aga erakapital.