• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ei vaja tuumajaama

    Saksamaa otsus sulgeda oma tuumajaamad aastaks 2022 väärib tunnustust ning innustab teisigi riike tuumaenergiata läbi saama. Eestil on olemas kõik eeldused taastuvenergia, mitte tuumaenergia arendamiseks.

    Kui tuumaenergiata soovib hakkama saada Euroopa juhtiv tööstusriik Saksamaa, kus elab 83 miljonit elektritarbijat, tundub jutt Eesti vajadusest tuumajaama järele pisut ebaloogiline. Erinevalt akadeemik ­Anto Raukase soovitatust (vt 22.11 Äripäeva) ei ole meil vaja hakata arendama energialiiki, mis on potentsiaalselt ohtlik, mille osas Eestis kompetentsus puudub, millest tekkinud jäätmetega ei oska keegi maailmas midagi mõistlikku ette võtta ning mille maksumuse kohta puudub tasemel analüüs.
    Elektri teevad kalliks maksud. Alates 2008. aastast on elektrienergia hulgihind Saksamaal vähenenud 60%, mis näitab taastuvenergiast toodetud elektri mõju elektrihinnale avatud turul. Elektrihind lõpptarbijatele on seal tõusnud maksude tõttu, millega toetatakse muu hulgas taastuvenergiat. Seejuures on loodud võimalus soetada väikelahendusi, mille abil tarbijad saavad ise elektrit toota ning pärast seadme tasuvusaja lõppu nautida tasuta elektrienergiat.
    Kui taastuvenergia tehnoloogiate hinnad on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt langenud, siis tuumaenergia tehnoloogia odavnemine on kahtluse all. Soome Olkiluoto tuumajaama maksumus on praeguseks peaaegu kahekordistunud. Suurbritannia kavatseb rajada kaks uut tuumajaama ning pakub jaamade ehitajatele fikseeritud subsiidiumina turuhinnast kaks korda kõrgemat elektrihinda 35 aastaks. Subsiidium on üle kolme korra kõrgem kui puidust, biogaasist või tuulest toodetava elektrienergia hind Eestis. Mainimist väärib ka fakt, et investeeringud tuumaenergiasse on ­Euroopas vähenenud miinimumini, kuid taastuvenergiasse investeerimine on kasvanud jõudsalt. 2012. aastal moodustasid taastuvatel allikatel põhinevad jaamad 69% lisandunud jõujaamade võimsusest.
    Eestil on suurepärased taastuvenergia ressursid. Samuti on siin tekkinud taastuv­energiaalane kompetentsus, käima on lükatud või planeerimisel mitu projekti üle riigi. Lisaks ­aitab taastuvenergia edendamine luua regionaalseid töökohti, soosib kohalike kütuste kasutamist ja raha jäämist meie majandusse.
    Taastuvenergia koda koostöös ülikoolide teadlastega on koostanud kava Eesti täielikuks üleminekuks taastuvenergiale. Kava näeb ette investeeringuid ligi 5,9 miljardi euro ulatuses, kuid need ei koorma meie maksumaksjat. Kogu vajalikku investeerimistoetuse programmi saab rahastada Euroopa Liidu heitmete ja rohesertifikaatide kaubandusskeemi tuludest, struktuurfondidest, põlevkivi ressursitasudest. Ülejäänud osa vajalikest investeeringutest kataks aga erakapital.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Investeerimisklubi ja Äripäev ühinesid
Sel nädalal ühinesid Äripäev ja Investeerimisklubi, millega hakatakse klubi tegevust teostama koostöös Äripäeva investor Toomase meeskonnaga.
Sel nädalal ühinesid Äripäev ja Investeerimisklubi, millega hakatakse klubi tegevust teostama koostöös Äripäeva investor Toomase meeskonnaga.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Eesti tellib suure portsu taastuvenergiat, edumaa on Enefit Greenil Täiendatud
Pikk paus Eesti taastuvenergeetika suurvõimsuste rajamisel tõotab lõppeda, sest valitsus kuulutas välja massiivse taastuvenergia vähempakkumise, mis võiks turule tuua nii uusi tuule- kui päikeseparke. Parim lähtepositsioon sel rallil on hiljuti börsile läinud Enefit Greenil.
Pikk paus Eesti taastuvenergeetika suurvõimsuste rajamisel tõotab lõppeda, sest valitsus kuulutas välja massiivse taastuvenergia vähempakkumise, mis võiks turule tuua nii uusi tuule- kui päikeseparke. Parim lähtepositsioon sel rallil on hiljuti börsile läinud Enefit Greenil.