Inga Jakobson • 27 november 2013

Energiatõhususe parandamine toob ettevõttele suure säästu

Hoone energiatõhususe parendamisse rohkem ja nutikamalt investeerides võiks ettevõtete kulutused energiale väheneda kuni 60%, ütles AU Energiateenuse juht Aivar Uutar täna energia aastakonverentsil.

Uutar tunnistas, et paraku on sõnumi kliendile selgeks tegemine täna suurim väljakutse. "Mõeldakse, et teen väikse investeeringu ja sellest piisab," sõnas ta. Sisuliselt tähendab see Uutari sõnul seda, et ligi 60% energiast, mida oleks võimalik säästa, läheb siiski kaduma.

Ettevõtja sõnul võib hoone energiatõhususe parendamisse rohkem investeerides säästa kümneid ja sadu tuhandeid eurosid eeldusel, et asjale lähenetakse targalt ja süsteemselt. "Energiatõhususest rääkides on analüüs ja arvutused esmatähtsad," ütles ta ja lisas, et vale oleks lihtsalt mõelda, et paksem vatikiht seinas on parim lahendus.

Et anda aimu võimalikust efektiivsusest, tõi Uutar näitena ärihoone, mille aastane elektri- ja soojus energia kulu oli ligi 600 000 eurot aastas. Ca 400 000 eurot investeeringuid nõudva energiatõhususmeetmete paketiga planeeriti saavutada energiakulude kokkuhoiuks ca 80 000 eurot aastas. Esimese kümne kuuga on kulutused energiale vähenenud ligi 95 000 eurot ja seda planeeritust mõnevõrra väiksema investeeringuga.

Eksperdi sõnul on tihti hooneomanikele keeruline selgitada, kuivõrd oluline on hoonete energiatarbimisele ja süsteemide efektiivsusele rohkem tähelepanu pöörata. "Palju aega kulub omanikele selgitamiseks, kuidas maja töötab ja kuidas ta peaks töötama," kurtis Uutar. Paljude ärikinnisvara omanike jaoks pole täna energiakulu tõsist käsitlemist vajav teema, kuna energiakulud on üürnike kanda. Ta arvas, et rolli mängib ka see, et ettevõtete püsikuludest on tööjõukulu märkimisväärselt suurem kulu ning seetõttu saab just see küsimus rohkem tähelepanu.

Hoone energiatarbimise optimeerimise projekt koosneb tema sõnul kolmest osast. Suurema ärihoone puhul oleks ajakava midagi sellist: "Kolm kuud kulub kaardistamiseks, kaheksa kuud projekteerimiseks ja meetmete elluviimiseks," selgitas Uutar. Viimane faas kestab kuni kolm aastat: jälgitakse, et tagatud oleks kõikide planeeritud meetmete töö, teostatakse hooldust ja efektiivsuse kontrolli. "Käib veel viimane timmimine – et kõik oleks viimase peal," lisas ettevõtja.

Monitooring aitab vältida kulude suurenemist ja selgitada nende põhjuseid. Uutar tõi näiteks olukorra, kus ühel hommikul märkas ta ühe hoone energiatarbe jälgimissüsteemi näitudes anomaaliat – järsku oli öine elektrienergia tarbimine suurenenud. "Selgus, et klient oli turvafirmat vahetanud," rääkis ta. Eelmine teenuseosutaja teadis, et tööpäeva lõpus on tulede välja lülitamine tema teha, uuele aga unustati seda mainida. "Tänu jälgimissüsteemile saime sellele kohe jälile," lausus Uutar.

"Tasub kaaluda, kas investeerida üks euro energiatõhususe parandamisse tarbija poolel või kaks eurot tootja poolel," ütles Uutar. Ta rõhutas, et kuigi efektiivsus energia tootmisel on oluline küsimus, peaksid ka tarbijad otsima paremaid lahendusi energia kasutamisel.

Hetkel kuum