1. detsember 2013 kell 21:00

Investeerimisfoorum. Tammemäe: kapital peaks olema kättesaadavam

Redgate Capitali partner ja ­Finance Estonia juhatuse esimees Aare Tammemäe rääkis Äripäeva investeerimiskonverentsil, et Eesti võtmeküsimus seisneb selles, kuidas muuta kapital ettevõtetele kättesaadavamaks.

“Kapitali kättesaadavus on problemne,” märkis Tammemäe.

Eestis on enamik ettevõtteid väikeettevõtted. Mitmed uuringud viitavad tema sõnul sellele, et väikeettevõtted juhivad ja arendavad innovatsiooni. “Väikeettevõtted loovad majandusele lisandväärtust ja seda olulisel hulgal. Kõige rohkem toovad lisandväärtust ettevõtted, kus on töötajaid 1–9. Nendele ettevõtetele on eelkõige probleemiks kapitali kättesaadavus,” märkis Tammemäe.

Finantseerimine liiga pangakeskne. Praegu professionaalset kapitali pakkumist Eestis Taamemäe sõnul praktiliselt polegi. “Väike- ja keskmiste ettevõtete finantseerimine on praegu väga pangakeskne,” tõdes ta. “Muidugi on hea, et meil on olemas hästi kapitaliseeritud pangad, küll aga jääb väikese või keskmise suurusega ettevõtte jaoks see uks suletuks.”

Uks jääb nende jaoks kinni, kuna neil ei ole ilusaid rahavooge või piisavalt tagatisi. “Erakapitaliinvestori jaoks on kõige tähtsam juhtkond, kes viib eesmärke ellu,” sõnas Tammemäe. “Pank vaatab esimesena rahavooge ja tagatisi.”

Kapitali sügavus tähendab Tammemäe sõnul seda, et on erinevad instrumendid ja nende väärtused kokku liidetud. “Eesti pilt kapitali sügavuse mõttes on nukker, oleme üsna pangakesksed ja meil puuduvad korralikud alternatiivid kapitali pakkumises. See paneb muretsema,” märkis Tammemäe.

Investor vajaks tugevat koduturgu. Tammemäe tõdes, et investor eelistab kohalikku turgu. “Näiteks Rootsi investorid investeerivad koduturule, sest on tugev majandus, seda eelistust Eesti kohta kahjuks väita ei saa. Eksport on oluline ja paljud ettevõtted tegutsevad globaalselt,” selgitas ta.

Hirm ja ebarealistlikud ootused.  Kapitali kaasamist on takistanud ka vähene teadlikkus ettevõtjate seas, mis asi on üldse omakapitaliinvestor.

“Ettevõtjatel on hirm omakapitaliinvestori ees, et äkki võtab ettevõtte üle või müüb selle tema teadmata maha,” ääkis Tammemäe.

Peale selle on tema sõnul sageli takistuseks tõsiasi, et pole harjumust omakapitali pakkujaga suhelda.

Samuti takistab ebarealistlik hinnaootus. “Hinna­ootus ettevõtete poole pealt, kes soovivad omakapitali kaasata, ja vastupidi,” selgitas Tammemäe.

Eesti pensionifondid on investeerinud 31. mai seisuga Eestisse 126 miljonit eurot.

“Kohalikule turule on pensionifondidest rahaliselt investeerinud kõige rohkem Swedbank ja LHV, sealjuures fondide osakaalust kõige enam on raha kohalikule turule paigutanud LHV, Danske ja Ergo,” märkis Tammemäe.

Tema sõnul ei saa me eeldada, et pensionifondid investeerivad ainult Eestisse.

 

Tasub teada

Kuidas kapital kättesaadavamaks muuta

Parandades pakkumist. Finantsinstrumendid, et oleks, kuhu investeerida. Järgmisel aastal oleks reaalne tuua uusi finantsinstrumente vähemalt 2 miljardi euro eest.Taaskäivitades väärtpaberituru. Riigiettevõtete ja Eesti riigi võlakirjad, suurettevõtete IPOd.Parandades nõudlust. Mitte takistada kapitalil siia tulemist. Muuta pensionifondide investeerimispiiranguid. Võimaldada investeerida kuni 20% ulatuses noteerimata instrumentidesse. Anda fondidele suurem motivatsioon aktiivse investeerimisstrateegiat rakendada.Suurendades Turuosaliste arvu ja huvitatust. Erakapitali initsiatiiv, kust tulevad uued kapitali pakkujaid, näiteks BIF, Eesti Fondi­fond jne.

Allikas: Finance Estonia

Hetkel kuum