Eesti Pank: välismaine kapital ei põgene Eestist

Mitmetes valdkondades nagu finants- ja kindlustustegevus, kaubandus, töötlev tööstus, põllumajandus ja veondus jätkasid välisotseinvesteeringud Eestisse tugevat kasvu. Samal ajal on mitmed seni Eestis tegutsenud välisinvestorid eriti nähtavalt kinnisvaraga seotud valdkonnas oma investeerimispositsiooni vähendanud.

Ühist põhjust välisinvesteeringute lahkumiseks Eesti turult ei ole, sedastab Viilmann.

Samas kinnitas äsja intervjuus Äripäevale Swedbank Eesti juht Priit Perens.

"Mina ütleksin, et on erinevaid põhjusi," ütles Perens. "Ma ei saa öelda, et me oleks näinud, et keegi Eestist põhimõtte pärast lahkuks."

Perens möönis, et panku on lahkunud, kuid selle põhjus on pigem uutes karmistunud pangandusregulatsioonides, mis teeb piiriülese panganduse kulukamaks.

"Aga me ei saa öelda, et välismaised firmad on lahkumas. Seda me öelda ei saa," ütles Perens.

Ei või tähele panemata jätta ka seda, et erinevalt Rootsi pankadest, mis kriisi ajal Balti riikidest ei lahkunud, tõmbasid mitmed teised buumi ajal hoogsalt Kesk- ja Ida-Euroopasse laienenud välispangad oma tegevuse selles regioonis rasketel aegadel kokku. Võibolla võis see mõjutada ka UniCredit panga lahkumist.

Saksa energiahiid E.ON ei lahku aga mitte üksi Balti gaasisektorist, vaid tõmbab oma tegevust kogu Euroopas, sealhulgas Soomes, koomale, et investeerida rohkem arenevatele turgudele, mida ei kammitse ELi heitmekaubanduse segased reeglid.

Skanska puhule ei täitunud firma ootused, nendib Viilmann. Otsustati tiheda konkurentsiga turul kahjumlikuks muutunud üksus kinni panna.

"Väikese turu ja tiheda konkurentsi tingimustes toimub teatud turuosade ümberjagamine pidevalt," nendib Viilmann.