EBRD: Ida-Euroopa kannatab euroala võlakriisist

Majandus kasvab kaheksas Kesk-Euroopa ja Balti riigis uue prognoosi järgi tuleval aastal keskmiselt 1,7%, mis on vaid pool sellest, mida EBRD prognoosis tänavu juulis, kirjutas Wall Street Journal.

29 riigile Euroopa ja Aasia riigile, millele EBRD laenu annab, prognoosib pank tuleval aastal kasvu keskmiselt 3,2% juulis prognoositud 4,4% asemel. Euroalale EBRD otsest majanduslangust ei prognoosi, kuid erilist kasvu ka mitte, sest nõudlus Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ekspordi järele tõotab väheneda.

Veelgi suuremat negatiivset mõju võivad aga avaldada Lääne-Euroopa suurte pankade rahastamisraskused. Kesk- ja Ida-Euroopas tegutsevad paljud pangad on Lääne-Euroopa suurte pankade tütarettevõtted ning kui emapankadel on kodus probleemid või kui neil tuleb Kreeka võlakirju korstnasse kirjutada, tähendab see laenuraha kokkukuivamist ka tütardele. Kolmandik piirkonna pangandusest on Lääne-Euroopa pankade - sh Unicredit SpA, Erste Group Bank AG ja Societe Generale'i käes.

EBRD vanemökonomist Jeromin Zehelmeyer soovitas uuesti käivitada nn Viini algatuse, mis kujutab endast 2009. aasta alguses sõlmitud kokkulepet, et Lääne-Euroopa pangad ei lõpeta Lehmani krahhile järgnenud turbulentsis oma tütarde rahastamist. Samas tõdes ta, et kui selline lepe ka sõlmitakse, on ikkagi tõenäoline, et koduturul laenuandmist piiravad pangad teevad seda ka Kesk- ja Ida-Euroopas.

Kreeka majanduse ja Kreeka pankade probleemidega seoses on kõige suuremad riskid näiteks Albaanial, Rumeenial ja Serbial. Kagu-Euroopa majanduskasvuks prognoosib EBRD tuleval aastal 1,6% juulis ennustatud 3,7% asemel.

Veel tõsisem löök võib tulla sellest, kui kapitaliturule kaotavad juurdepääsu suured riigid nagu Hispaania ja Itaalia, mis euroala mõne suure panga pankrotti ajaks.

Venemaa kasv jääb samas suhteliselt jõudsaks, kuna 2012. aasta presidendivalimiste eel on oodata avaliku sektori kulutuste suurenemist – kasv kiirenevat tänavuselt 4 pealt 4,2%ni.