• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keemiatööstuse liit: koostöö sõltub valitsusest

    Keemiatööstuse ja valitsuse koostöö ja usaldus keskkonnatasude määramisel sõltuvad valitsuse edasistest sammudest, ütles alaliidu tegevdirektor Hallar Meybaum.

    "Kohtuotsus on õiglane ja valitsus peaks seda aktsepteerima," teatas Meybaum. "Omavahelist koostööd ikkagi jätkame, sest meil on ühised eesmärgid. Meie oleme koostööks valmis ja loodame, et meie argumentidega, mida oleme korduvalt esitanud, arvestatakse."
    Riigikohtu otsuse järgi peab riik maksma vastavalt ettevõtete taotlustele tagasiulatuvalt üle esialgse määra küsitud tasusid, mida nõuti alates 1. aprillist 2013.
    "Keskkonnatasud ei saa järsult tõusta, sest keskkonnatasud ei ole kindlasti see hoob heitmete vähendamiseks," selgitas liidu juht. "Hoob on Euroopa Liidu seadusandlused ja eriti tööstusheitmete direktiiv, mis sunnib ettevõtteid kasutama parimat võimalikku tehnikat. Neid investeeringuid, mida põlevkivitööstus on teinud, paraku ei suudeta või ei taheta näha," lisas Meybaum.
    Valitsusel peaks tema sõnul olema väga selge keskkonnatasude kontseptsioon, mis põhineks sektoripõhistel analüüsidel, kus võetakse arvesse ka sotsiaalmajanduslikku aspekti. "Kui me räägime näiteks põlevikivisektorist, siis nähakse vaid selle negatiivset mõju. Aga milline on selle positiivne mõju, seda ei soovi või ei oska keegi näha. See jääbki arusaamatuks," lisas keemiatööstuse liidu juht.
    Meybaumi teatel on teema praegu oluline, sest 2016. aasta tasud tuleb kokku panna ja tema arusaamise järgi peab 2014. aasta keskkonnatasude seaduseelnõu olema valmis. "Üks põhjus on see, et ettevõtted tahavad pikalt teada, aga tänapäeval on väga keeruline majandussituatsioon. Väga raske on ka valitsuse poolelt neid tasusid prognoosida. Selleks peaks viima põhjapanevaid uuringuid läbi. Usun, et koostöö on meil väga vajalik. Me ei saa end mingil juhul positsioneerida vaenlasteks. Loodame, et meiega arvestatakse rohkem."
    Tegevdirektor ütluste järgi panustab keemiatööstus ja selle sektori tööandjad väga tugevalt Eesti majandusse. "Soovime, et tööstus jätkaks, aga kui valitsus seda ei soovi, siis peab ta seda selgelt välja ütlema, mitte keerutama. Aus sõnum oleks riigimehelik," selgitas Meybaum.
    Keemiatööstuse Liidu juhi sõnul on keskkonnatasude seadusega segane olukord. Tema hinnangul pidi seadus tuginema keskkonnatasude kontseptsioonile ning selle eelnõu pidi jõudma 23. aprillil 2009 valitsuse kabinetiistungile heakskiiduks, kuid kogu tegevus jäi pooleli. "Seadus jõudis riigikokku 16. juunil 2009 ja ta võeti vastu koos riigieelarvega paketina, mitte eraldi keskkonnatasude seadusena. Valitsuse poolt jäi keskkonnatasude kontseptsioon heaks kiitmata ja ta jäi lihtsalt töödokumendiks," ütles Meybaum.
    Keemiatööstuse liidu juhi sõnul toob ajavahemik 2016–20 väga palju ebamäärasust, mistõttu on teadmata tasude tõusmise suurus. Meybaumi teatel on nad ühe osapoolena küll kaasatud keskkonnatasude raamkava arutelusse, kuid keskkonnatasude ja ressursimaksude aluseks peaksid olema uuringud, kui palju suudetakse maksta, kuhu läheb raha ja kuidas keskkonnakahju hüvitatakse.
    "Tegelikult on vaja mitte raamkava, vaid uut keskkonnatasude kontseptsiooni, mis põhineb uuringutel, uuringusse peaks olema kaasatud tööstus ja see peaks olema saanud heakskiidu valitsuselt," täpsustas alaliidu juht. "Kuni seda ei ole, peaksid keskkonnatasud jääma 2012. aasta tasemele või vajadusel tõusma ainult THI võrra."
    "Me ei ole kuidagi keskkonnatasude maksmise vastu. Me leiame, et riik kui omanik peab saama maavaradest tulu. Samas peab tulu saamine olema selline, et see ei sureta tööstust välja," lisas Meybaum.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Saario soovitab investoril panustada lotovõidu asemel aega ja kasvupotentsiaaliga ettevõttesse
Termoriietus, mida on testinud ja heakskiitnud kümned tuhanded kliendid
Erinevate uuenduste, koostöö ja muutuste ajal leiavad aset hämmastavad asjad. Ette­võtted, kus eile toodeti soomustehnikat, valmistavad täna kombaine. Kalameeste, jahimeeste ja reisimeeste varustust tootnud ettevõte pakub tänasel päeval vormirõivaste komplekte absoluutselt igasuguse profiiliga ettevõtete töötajatele. Rahvusvahelise ette­võtte SALMO esindaja Aleksei Antiptšik räägib Äripäevale, kuidas nad jõuavad täna oma ärikliendini.
Erinevate uuenduste, koostöö ja muutuste ajal leiavad aset hämmastavad asjad. Ette­võtted, kus eile toodeti soomustehnikat, valmistavad täna kombaine. Kalameeste, jahimeeste ja reisimeeste varustust tootnud ettevõte pakub tänasel päeval vormirõivaste komplekte absoluutselt igasuguse profiiliga ettevõtete töötajatele. Rahvusvahelise ette­võtte SALMO esindaja Aleksei Antiptšik räägib Äripäevale, kuidas nad jõuavad täna oma ärikliendini.
Tondilossistunud Linnahall ootab uut võimalust
Tallinna Linnahall on oodanud aastaid suletuna renoveerimist ning taas on antud lootust, et hoone võib lõpuks korda saada. Sel puhul külastas Äripäeva fotograaf loodetavasti viimast korda enne ehitustööde algust massiivseks tondilossiks muutunud maamärki.
Tallinna Linnahall on oodanud aastaid suletuna renoveerimist ning taas on antud lootust, et hoone võib lõpuks korda saada. Sel puhul külastas Äripäeva fotograaf loodetavasti viimast korda enne ehitustööde algust massiivseks tondilossiks muutunud maamärki.