Alapakkuja tuleb hankel välja praakida
Homme hääletusele jõudvad uued riigihanke eurodirektiivid toovad riigihankeõiguses ulatuslikud reformid, muu hulgas tuleb hanke korraldajatel tuvastada põhjendamatult madala hinnaga pakkumused.
Pärast uute direktiivide vastuvõtmist on liikmesriikidel aega kaks aastat nende ülevõtmiseks.
Soraineni advokaat Triin Väljots ütles, et riigihangete reformiga soovitakse suurendada avaliku sektori tõhusust ja õiguskindlust. “Muu hulgas täiendatakse põhjendamatult madalate pakkumuste kõrvaldamise reeglistikku,” sõnas Väljaots.
Väljaotsa sõnul on reformi eesmärgiks tuua need põhimõtted kehtivasse õigusesse. “Praeguses redaktsioonis ei kehtesta direktiiv konkreetseid reegleid, mille abil ebaharikult madala hinnaga pakkumusi kontrollida. Küll aga analüüsitakse meetodeid, mis võiks hankijal aidata pakkumuse tõelisust kontrollida.”
Hind luubi all. Uues direktiivis pannaksegi hankijale kohutus küsida selgitusi pakkumuse liiga madala hinna kohta, kui on täidetud järgmised tingimused: pakkumuse maksumus jääb rohkem kui 50 protsenti alla teiste pakkujate küsitud keskmisest, pakkumuse maksumus jääb rohkem kui 20 protsenti alla paremuselt teise pakkumuse summast, hankemenetluses on esitatud vähemalt viis pakkumust.
Väljaots usub, et sellise kohustuse lisamine aitab tuvastada nii teadlikult madala hinnaga pakkumused kui ka pakkumuse koostamisel tehtud eksimused. “Need jääksid kontrollikohustuse puudumisel tõenäoliselt avastamata, seetõttu on kohustuse kehtestamine direktiivi tasemel vajalik,” ütles Väljaots.
Samas teeb väljapakutud meetodi toimimise küsitavaks tingimuse eeldus, et kõik kolm punkti peavad olema täidetud. Väljaotsa arvates on 50% teiste pakkujate küsitud keskmisest vähem pakkumise punkt ebamõistlikult suur ning aitab tema sõnul tuvastada üksnes absurdseid alampakkumisi. “Lisaks oleks Eesti tingimustes mõistlik kehtestada kolme pakkuja olemasolul pakkumuse kriteeriumid,” lisas Väljaots.
Kasutada saab hinnameetodit, kus võrreldakse täitmise kulusid pakkumuse maksumusega.
Pakkumuse võib tagasi lükata juhul, kui täitmise kulu ei ole pakkumuse maksumusega kaetud ja sellel pole ühtegi asjalikku põhjendust.
Ka uue direktiivi eelnõu järgi tuleb pakkumus tagasi lükata, kui madal hind tuleneb kohustuslike sotsiaal- , töö- ja keskkonnaõiguste või rahvusvahelise tööõiguse täitmata jätmisest.
Soraineni advokaat Kadri Härginen ütles riigihangete uute direktiivide hommikuseminaril esinedes, et revolutsiooniliseks võib pidada kahte muudatust: hankijad saavad hankest välja jätta sellised pakkujad, kes on varem hankelepinguid halvasti täitnud, ning kohustus võimaldada hankest välja jäänud pakkujal siiski siseneda.
Ideena hea uuendus. See self-cleaning-kontseptsioon võimaldab pakkujal tõendada, et ta on paranenud ning tuleb hankesse ennistada või jätta sellest kõrvaldamata.
Härgineni sõnul on hankest väljajätmise idee hea, murelikuks teeb ainult praktiline külg. Ohu koht võib hankija jaoks olla sätte rakendamisel kõrvaldamise piisav põhjendamine. “Hankija peab suutma tõendada, et eelmise hankelepingu täitmise vead olid tõepoolest pakkujast tingitud ning märkimisväärsed või pidevad. Pakkujale omakorda võib sama reegel kartust põhjustada, et hankija võimalust kuritarvitab. Samas võib lepingu edukat täitmist takistada hoopis hanke halb planeerimine,” kirjeldas Härginen erinevaid vaatekohti.
Härgineni arvates võiks abiks olla kohustus, kus tööde eest vastutajad detailselt käsitleks ja fikseeriks hankelepingu täitmise probleeme. Rikkumise tuvastamisel tuleb kasuks valdkonna heade tavade tundmine.
Praegune kehtiv direktiiv näeb ette neli kõrvaldamise kohustuslikku alust, mille esinemisel pakkuja jätkamine hankemenetluses on välistatud. Need on rahapesu, kelmus, korruptsioon ja osalemine kuritegelikus organisatsioonis.
Härgineni sõnul on ennistamise võimaluse self-cleaning-kontseptsioon tulnud eelnõusse Saksa, Austria ja Itaalia kohtupraktikast. “Kui pakkuja suudab hankemenetluse raames tõendada, et ta on oma usaldusväärsuse taastanud, tuleb ta menetlusse tagasi võtta. Seda nii kohustuslike kui ka valikuliste kõrvaldamise aluste esinemise korral,” ütles Härginen. “Selline lähenemispunkt riigihangetel suurendab kindlasti paindlikkust ja tihendab konkurentsi.”
Tasub teada
Euroopa Kohus paneb hankijale kohustuse:
tuvastada ebaharilikult madala hinnaga pakkumused
sellise pakkumise tuvastamisel on kohustus võimaldada pakkujal tõestada, et tema pakkumine on reaalselt täidetav ja usaldusväärne
kohustus hinnata esitatud selgitusi
teha otsus pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta