Buumiaeg jättis ehituskvaliteedile jälje

"Muidugi oli ka juhtumeid, kus ehitajad muutsid projektis ettenähtud lahendusi ja jätsid need projekteerijaga kooskõlastamata või ehitasid lihtsalt projektist mööda," märkis Tuuling ja lisas, et esines ka olukordi, kui kasutati nõuetele mittevastavaid ehitustooteid või kasutati neid selliselt, et arvesse ei võetud tootjapoolseid juhiseid kasutusotstarbe ja -tingimuste kohta.

Ehitustellija ja omanikujärelevalvet pakkuva konsultatsioonibüroo Conviso OÜ juhataja ja projektijuhi Erki Laimetsa sõnul tuleb ehitusvigu ja -probleeme ette igal ajal ning buumiajale iseloomulikke ehitustehnilisi probleeme ta eraldi välja ei toonud. "Kvalifitseerimata tööjõud kahtlemata oli probleem, kuna tööjõupuuduse tõttu kaasati ehitusse ka väheste oskuste ja töökogemusega töölisi." Laimets lisas, et olukorras, kus ehitusmahud oluliselt suurenevad, võetakse küll töölisi juurde, aga ehitusinsenere, nagu projekteerijad, objektipersonal ja omanikujärelevalve teostajad, nii lühikese ajaga ei saa, sest akadeemilisele haridusele ja esmase töökogemuse omandamisele kulub vähemalt kuus-seitse aastat. Alles seejärel võib õppinud insener taotleda kutsekvalifikatsiooni ja niimoodi omandada pädevus ning vastutusõigus.

Turul domineeris alltöövõtja

Laimetsa sõnul iseloomustas buumiaegset ehitussektorit tõsiasi, et tegemist oli turuga, kus alltöövõtja määras hinna ning töömees otsustas, millise töö võtab ja millise jätab. Samuti oli teada, et pakkumushinnad võisid tõusta kuudega, mistõttu nii mõnigi objekt jäi eelarvest väljumise tõttu ehitamata.

Oli ka juhtumeid, kus buumiaegne peatöövõtja objektilt lihtsalt minema jalutas. "Objektilt äraminemisi normaalses turuolukorras eriti ei esine. Lahkumise põhjustasid tavaliselt alapakkumised kombineerituna alltöövõtjate ja materjalide hinnatõusuga - need on aga peatöövõtja riskid, mida tellija ka kõige kõvema buumi ajal enda kanda ei võta," selgitas Laimets.

Omanikujärelevalvele spetsialiseerunud Telora-E juhatuse esimehe ja peainseneri Tanel Seppeli sõnul buumi- ja masuaegses ehituskvaliteedis põhimõttelisi erinevusi ei ole. "Aasta-aastalt on kortermajade ehitus läinud paremaks, kuna õpitud on varasemate aastate vigadest," rääkis ta, lisades, et vigadest on õppinud pigem suurarendajad. "Väiksemate puhul on kvaliteet reeglina jätkuvalt madal ja samal tasemel, kuna kasutatakse odavaimaid töövõtjaid," märkis Seppel. Kvalifitseerimata tööjõu kasutamine on tema sõnul olnud protsentuaalselt kogu aeg samal tasemel.

Seppel tõi välja, et masu järel mõnevõrra kasvanud objektide arv on taas kahanemas. "Nüüd hakkab jälle tööd vähemaks jääma, ja tundub, et päris kõvasti." Tema sõnul tähendab see vaid üht - tulemas on uus koondamislaine. Siin on otsa lahti teinud Skanska, kes novembris teatas, et lõpetab järgmise aasta lõpuks tegutsemise Eestis.

Levib projektide optimeerimine