Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Autod võivad saada kaugpeatamise funktsiooni
Euroopa Liit arendab salaja projekti, mis näeb ette uutesse autodesse varjatud kaugpeatamise võimaluse lisamist.
See võimaldaks jõustruktuuridel peatada sõidukeid distantsilt, vaid ühe kontrollkeskuses tehtud nupuvajutusega. Ideaaljuhul saaksid politseinikud näiteks jälitatava auto mootori välja lülitada oma kontrollkeskusest, vältimaks nii ohtlikke tagaajamisi, vahendab
auto24.ee väljaannet Briti The Telegraph.
Sellise projekti olemasolu ilmnes ajalehe kätte jõudnud salajasest dokumendist, mis oli mõeldud Euroopa Liidu liikmesriikide kõrgetele politseijuhtidele.
Projekt on osaks laiemast jälgimis- ja jälitusmeetmete paketist, mis näeb ette standardiseeritud lahenduse väljatöötamist, mida plaanitakse hakata paigaldama kõigile ELis müüdavatele uutele autodele.
Tähtajaks, mil selline lisa autodesse jõuab, on võetud käesoleva kümnendi lõpp.
Selline lahendus on osaks suuremast salajasest projektist "European Network of Law Enforcement Technologies" (ENLETS). Selle projekti teisteks osadeks on näiteks numbrimärkide automaatuvastamise lahenduste väljatöötamine ning jälitusinfo vahetamine.
Andmekaitsjad ja inimõiguste eest võitlejad viitavad aga sellele, et selline autode distantskontrolli lahendus võib tekitada selle pahatahtliku ärakasutamise ohu. Samuti pole selged distantspeatamisega kaasnevad liiklusohud.
Projekti on juba heaks kiitnud Euroopa Liidu juures tegutsev Standing Committee on Operational Cooperation on Internal Security (COSI). Kõik COSI kokkusaamised on seejuures salajased.
Eestist osalevad COSI nõupidamistel siseministeeriumi ja selle haldusala ametnikud (sisejulgeolekupoliitika asekantsler ja koordinaator), samuti justiitsministeeriumi esindajad (koordinaator).
Euroopa Komisjoni esindus Eestis teatas, et ENLETSis ehk Euroopa õiguskaitse tehnoloogiateenuste võrgustikus käivad koos riiklike õiguskaitseorganite eksperdid ning nende roll on jagada häid praktikaid ning kogemusi. Võrgustik valib ise välja praktikad ja vahetatava teabe.
Võrgustiku arutelude tulemused ei esinda Euroopa Komisjoni vaateid ega kohusta teda mingilgi moel. Seega väide, mis põhineb riiklike ekspertide võrgustiku aruteludel, et "ELil on salaplaan politseile autode kaugpeatamise võimaluse andmiseks", on vale ning eksitav, kinnitas Komisjoni esindus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.