VIDEO: ei näe Ukraina teemal lahkarvamust

Teie avaldus Ukraina teemadel on väga palju diskussiooni tekitanud, kuni selleni välja, et te olete Rahvarinde reetnud ja asunud Interrinde poolele. Miks te sellise avalduse tegite ja miks te ei kasutanud võimalust lihtsalt vaikida?

Teate, mind ka hakkas huvitama, mis selles minu kommentaaris oli niisugust, mis on nüüd tagajalgadele ajanud mõned Eesti meedia ja poliitikategelased. Tegelikult oli neli asja, millest ma rääkisin seal intervjuus.

Esiteks ma rääkisin legitiimsuse teemast, sellest, et seda praegu ei ole.

Teiseks, olukorda parandab see, kui valimised on toimunud.

Kolmandaks nimetasin praegust valitsust kaikameeste toel võimule tulnuks.

Ja neljandaks hoiatasin, et mis tahes jõustruktuurid ei päästa, kui ühiskond on lõhki, tähendab, seal stabiilsust ei ole.

Nüüd ma hakkasin nende nelja põhimõtte üle mõtlema ja seda viimast on öelnud Ville Arike eilses Õhtulehe toimetuse positsiooni väljendavas seisukohas, mille pealkiri oli: „Stabiilsus riigis on esmatähtis“. Täpselt see, mida minagi kinnitasin, edasi legitiimsuse küsimuses on Euroopas paljud sõna võtnud, samal seisukohal nagu mina. Hiljuti Oudekki Loone kirjutas sellest. Eestis kirjutas muide Tartu Ülikooli politoloog ja rahvusvaheliste suhete ja eriti Venemaa ekspert Karmo Tüür Delfis nii: „üks asi, mida Kiievis praegu võimuks nimetav seltskond teha saab, on end võimalikult kiirelt legitimeerida, nad ei jälgi konstitutsiooni ja ei jälgi mängureegleid. See on asja juures kõige kurvem.“ See on see sama, mida mina legitiimsuse kohta kirjutasin, nüüd kaikameestest. Panite tähele, ma ei öelnud, et kaikamehed tulid võimule, ma rääkisin, et kaikameeste abil tuldi võimule.

Ma ei õigusta vägivaldset protesti, isegi kui seda provotseeritakse. Fakt on see, et Kiievis olid protestijatel käes vahendid, mis ei tohiks olla aumeelse poliitika osad. Ma tahan öelda, et mõlemad pooled on vastutavad. Mitte ainult riiklikud struktuurid, sest jõu kasutamine annab alati tee veel suurema jõu kasutamiseks, aga jõu kasutamine rahvusvahelistes suhetes Ukraina ja ükskõik millise maailma otsas on lubamatu. Meiesugusele väikeriigile peaks see olema ju eriti arusaadav. Miks ma üldse söandasin seda avaldada? Ma esimest korda kuulen, et ajakirjandus nõuab seda poliitikult. See on ikka jahmatav küll.