- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,61%7 773,85
- DOW 300,81%52 102,71
- Nasdaq 2,33%27 139,44
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,04
- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,61%7 773,85
- DOW 300,81%52 102,71
- Nasdaq 2,33%27 139,44
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sorosel Venemaa karistamise idee
USA kütuse hädavaru on topelt suurem rahvusvaheliselt kokku lepitust. Miljardär George Soros soovitas müüa sellest osa, et sedasi karistada Venemaa president Vladimir Putinit. USA Senati ja Kongressi liikmed on hakanud Sorose plaani kuulama, vahendab Bloomberg.
USA võib suruda nafta hinda kuni 12 dollarit madalamaks, kui müüks strateegilisest reservist 500 000 barrelit päevas, ütles konsultant Philip Verleger, kes on töötanud Fordi ja Carteri administratsioonis. Madalam nafta hind läheks Venemaale maksma umbes 40 miljardit dollarit saamata jäänud tulu nafta ja gaasi müügist. See maksaks Venemaale umbes 2% SKPst.
Kuigi USA energeetikaminister Ernest Moniz lükkas idee kõrvale, tõstatati see eile Kongressis.
Tugevaim sanktsioon Putinile Krimmi üle kontrolli võtmise pärast on USA käes, kuna USA võib müüa naftareserve, et langetada hinda, ütles Soros 20. märtsil.
„USA on ja peab jääma kütuse superjõuks,“ ütles energia- ja loodusvarade komitee esinaine senaator Mary Landrieu. „Viimane asi, mida Putin soovib, on kütuse pärast konkureerimine USAga.“
Nafta müük oleks kiireim meede, kui maagaasi ekspordi lubamine, kuna viimase ekspordiks puudub vajalik infrastruktuur, arvas Verleger.
„Meil on külluses naftat, meil ei ole seda naftat tarvis ja sellega saab Venemaad majanduslikult survestada,“ ütles Verleger, kes on PKVerlegeri president,
USA strateegilises kütusereservis oli 696 miljonit barrelit naftat. Reserv loodi 1975. aastal, et kaitsta Araabia embargo tarnekatkestuste vastu. Viimane oluline reservist nafta välja laskmine toimus 2011. aastal Liibüa rahutuste aegu, kui müüdi 30 miljonit barrelit musta kulda.
USA on võtnud kohustuse hoida vähemalt 90päevase impordivajaduse jagu naftat, kuid praegu jätkub seda enam kui 200 päevaks.
„Kuna kodumaine toodang kasvab ja nafta import väheneb, sõltub USA vähem strateegilisest naftavarust,“ ütles Center for New American Security vanemteadur Elizabeth Rosenberg. „Seetõttu on kasvanud paindlikkus kasutada reservi turu mõjutamiseks näiteks geopoliitilistel põhjustel.“
President Barack Obama administratsioon teatas märtsis, et reservist müüakse 5 miljonit barrelit naftat, et testida naftajuhtmeid, pöörates sissevoolava naftavoo väljuvaks naftavooks. Ukraina sündmustega ei olevat sellel mingit pistmist.
"See nafta turule paiskamine signaliseerib, et USA on valmis kasutama reserve, kui konkflikt laieneb ja pakkumine on häiritud,“ ütles Eurasia Groupi kütuse ja loodusvarade direktor Greg Priddy. USA eelmised kütuse proovimüügid strateeegilisest reservist toimusid 1990. aasta augustis ehk sel kuul, kui Iraagi sõjavägi tungis Kuveiti.
Hetkel kuum
„Ma ei usu, et keegi ütleks, et naftaturg oleks halvasti varustatud," ütles Moniz. Tema sõnul vajab naftareservi kasutamine presidendilt erakorralise olukorra välja kuulutamist.
Ohio demokraadist esindajatekoja liige Tim Ryan ütles, et tema ei oleks selle vastu, et lasta turule naftat ning ka teistele initsiatiividele nagu maagaasi ekspordi lubamisele.
Mõju nafta hinnale oleks väike ja ajutine, ütles Energy Analytics Groupi direktor Tom Finlon. Varasemate nafta turule paiskumiste järel taastusid hinnad kiiresti, ütles ta.
Reservid on mõeldud selleks, et katta eriolukorras puudujääki, mitte manipuleerida hinda, ütles Center for Strategic & International Studies vanemteadur Edward Chow.
Tõenäoliselt ei püüa USA hinda alla suruda, kuna tema enda tootjad kannataksid, arvas Energy Aspectsi analüütik Amrita Sen.
“Kui kasutad naftat sihtmärgistades Venemaad, siis tabad hoopis Texast,” ütles ClearView Energy Partnersi tegevdirektor Kevin Book. Ta lisas, et USA ei ole madalate kuludega tootja.
Nafta väljalaskmine reservidest vähendaks veelgi USA nafta importi ja suurendaks töödeldud naftasaaduste eksporti ning rafineerimistehased saaksid odavama tootmissisendi, ütles Oil Outlooks & Opinionsi president Carl Larry.
“Me saame suurendada eksporti ja USA võidaks igal tasandil,” ütles Larry. “USA rafineerijad saaksid paremad marginaalid ja me suruks Venemaalt eksporti välja.”
USA peab olema kindel, et kui nafta paisatakse turule, siis teised toojad ei vähenda toodangut, ütles Peterson Institute for International Economicsi teadlane Gary Hufbauer. Tema arvates võib Saudi-Araabia koopereeruda, kuna neile ei meeldi Venemaa roll Süürias.
Hetkel kuum
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Tagasi Äripäeva esilehele