Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vahendustasud on raiskamine
Eesti kõrged kaardimaksete vahendustasud on jaeettevõtjate suhtes ebaõiglane ja võrdne raha tuulde loopimisega, arvab suurettevõtja Jüri Vips.
Eile Euroopa Parlamendis hääletatud eelnõu kohaselt sätestataks piirmäärad kaardimaksete vahendustasudele, mida maksavad kaubandusettevõtjad pankadele.
Kaubandusettevõtja Jüri Vipsi sõnul on europarlamendi otsus õige. "Kui minult küsida, kas soovin oma raha ebaõiglaselt tuulde lasta, siis ilmselgelt on vastus ei," märkis ta. Tema sõnul on Eestis kaardimaksed väga kallid ja ka tema ettevõtted peavad sellepärast raha ebaõiglaselt lihtsalt ära andma.
"Summad, mida jaeettevõtted peavad vahendustasude pärast maksma, on ilmselt juba suurusühikus ettevõtete kasumi marginaalidega," ütles Vips.
Kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai
ütles täna Äripäevale, et vaatamata liidu toetavale seisukohale kaardimaksete vahendustasusid vähendada, on senine Eesti seisukoht olnud tasude reguleerimise vastu.
Vipsi sõnul on kaardimaksete vahendustasud pankade ja jaeettevõtete vaheline võitlus ja Eesti ei puutu laias plaanis üldse asjasse. "Eesti on 40 000 ruutkilomeetrit külma maad ja sel on täiesti ükskõik, millised kaardimaksed meil on," märkis ta. "Käib kahe erineva ettevõtlusala võitlus: kumb teenib rohkem raha? Praegu on pangad koos kaardikeskusega enamuses ja koorivad ettevõtteid."
Eelnõu kohaselt sätestataks krediitkaarditehingute vahendustasude piirmääraks 0,3 protsenti tehingu väärtusest ja deebetkaarditehingute vahendustasude piirmääraks seitse eurosenti või 0,2 protsenti tehingu väärtusest (olenevalt sellest, kumb on väiksem), vahendas europarlamendi pressiteenistus. Piirmäärad kehtiksid nii riigisiseste kui piiriüleste tehingute puhul ELis.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.