• OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,13%7 332,42
  • DOW 30−1,46%50 852,18
  • Nasdaq −1,2%24 214,69
  • FTSE 100−1,68%10 698,2
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,13%7 332,42
  • DOW 30−1,46%50 852,18
  • Nasdaq −1,2%24 214,69
  • FTSE 100−1,68%10 698,2
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Konkurentsiamet analüüsis viimastel aastatel kaardimaksete pankadevahelisi vahendustasusid, kuid praeguseks on pangad vahendustasusid vähendanud ning seetõttu otsustas konkurentsiamet menetluse lõpetada.
Pangad maksavad üksteisele vahendustasusid siis, kui kaupmeest ja tarbijat teenindav ehk maksekaardi väljaandnud pank on erinevad. Sellisel juhul maksab kaupmeest teenindav pank tarbijat teenindavale pangale tasu, mis moodustab üldjuhul teatud protsendi kaardimakse summast.
Pankadevahelised vahendustasud moodustavad olulise osa pankade poolt kaupmeestele rakendatavatest teenustasudest ning mõjutavad sellega kaupmehe juurdehindlust. Kaudselt maksab  kaupmehetasud kinni tarbija, kuna kaupmehed arvestavad kaardimaksetega kaasnevad kulud oma kaupade hindadesse.
Varem leppisid Eestis tegutsevad pangad vahendustasu kokku mitmepoolselt. Menetluse ajal läksid pangad üle süsteemile, kus iga pank peab vahendustasud teiste pankadega individuaalselt kokku leppima. Täna kehtiv süsteem on konkurentsile rohkem avatud, kuna tasude suurusele omab mõju iga üksiku panga äriline strateegia.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele