Saksa investor on Eestis rahul, Venemaa teeb murelikuks

"Me võime kiita meie maksupoliitikat ja IT infrastruktuuri, kuid kahjuks need mõlemad asjad, millega Eesti on välismaal kuulus, jäävad välispoliitiliste sündmuste varju," ütles meditsiiniseadmeid tootva Saksa perefirma Karl Storz Eesti filiaali juht Tõnis Pilvisto. "Välispoliitikast räägitakse praegu rohkem kui sellest soodsast ärikeskkonnast siin."

Karl Storz on siiski üks Eestis tegutsevatest Saksa ettevõtetest, kes vaikselt laienemist jätkab.

Aasta lõpus loodetakse alustada Tallinna lähistel uue tootmishoone ehitust, mis praegu on viibinud erinevate kooskõlastuste taga. Pilvisto sõnul on firma n-ö kasvutakt käibe poolest umbes 10% aastas. Töökohtade arv siiski päris samas tempos ei kasva, kuna ka tootlikkus kasvab - praegu on firmas palgalisi 153.

Läti siiski üritab Saksa mudeliga proovi teha - 2013. a sõlmisid Saksamaa ja Läti kutsealase välja- ja edasiõppe koostööd käsitleva memorandumi. Selle aasta algusest alustas Saksa-Balti Kaubanduskojas Riias tööd projektimeeskond - ekspertide toel üritatakse nn duaalset koolitussüsteemi Saksa kapitali osalusega Läti firmades sisse viia.

Tänavuses küsitluses tunduvad Saksa ettevõtjate hinnangud Lätis ja Leedus optimistlikumad kui Eestis. Eriti Leedus on mullusega võrreldes märkimisväärselt paranenud hinnang majanduse olukorrale, milles ilmselt heiastub ka loodetav liitumine euroga.

Eestis, kus mullu ükski küsitletud ettevõte majanduse olukorda halvaks ei hinnanud, on tänavu sellised ettevõtteid 6%, nõrgenenud on ka majanduse väljavaadete hinnangud. Oma ettevõtlusvaldkonnas paremaid aegu ja ekspordi kasvu prognoosivate ettevõtjate protsent on mullusega võrreldes pea poolitunud, 20% piirimaile, kuid valdav enamus usub, et olukorras mingeid erilisi muutusi ei tule.

Käibe kasvu prognoosib tänavu 59% Eestis küsitletud Saksa firmadest, mis on väiksem protsent kui Lätis ja Leedus. Töötajate kasvu prognoosib Eestis 27% küsitletud firmadest ja investeeringute kasvu 36%, 18% firmadest mulluse 9% asemel plaanib töötajate arvu vähenemist.

Palgakulude jätkuv kasv

Suurimat tööjõukulude kasvu prognoosivad küsitletud Saksa firmad keskmise näitaja järgi Lätis, 7,9%. Leedus prognoositakse tööjõukulude kasvu keskmiselt 7,1% ja Eestis 5,8%. Eestis on firmade vastused jäänud vahemikku 0-20%-ni. Euroopa Liidu kontekstis on Balti riikide kulutase aga siiski alles alumises kolmandikus.

Tõnis Pilvisto sõnul jääb arstiriistu tootvas firmas palgatõus samasse suurusjärku elukalliduse tõusuga.

Investeeringuteks asukohariiki valides on Saksa investorite jaoks suure tähtsusega ja positiivne tegur kuulumine Euroopa Liitu. Keskmisest parema hinde saavad Eestis ka õiguskaitse, infrastruktuur, poliitiline ja ühiskondlik stabiilsus ning maksusüsteem. Kõige vähem on Saksa investorid rahul oskustööliste kättesaadavuse ja kutseharidussüsteemiga. Ka tööjõukulude ja riigihangete läbipaistvuse osas pigem ei olda rahul. 

Nii Saksamaa suursaadiku Christian Matthias Schlaga kui Saksa-Balti Kaubanduskoja peadirektori Maren Diale-Schellschmidti sõnul võiksid Eesti ettevõtted aktiivsemalt ka Saksamaa turu poole vaadata. Saksamaa on Euroopas praegu siiski üks tugevama majandusega riike, kus palgad ja sisenõudlus kasvavad.