Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ERGO edukaim fond ostis dividende
Mullu vähendas Ergo pensionifond 2P2 raha osakaalu ja ostis juurde hulga dividendiaktsiaid. Kõige väiksema osanike arvuga progressiivne fond suutis pakkuda 5,44protsendilist tootlust, mis oli Nordea A fondi järel paremuselt teine tulemus.
“Aktsiate osakaalu suurendamise põhjus on üsna lihtne. Nimelt nägime 2013. aasta jooksul ERGO ja Trigoni inimestega turgudel mõnevõrra rohkem häid võimalusi kui aasta varem. Tagantjärele tarkusena võib öelda, et 2013 oligi aktsiainvesteeringutele soodsam kui 2012,” tõdes ERGO fondijuht Madis Reinumägi. Kui arvestada ka investeeringuid kinnisvarafondidesse, siis kasvas fondijuhi sõnul aktsiate ja sarnase riskiga instrumentide osakaal fondis koguni 42,6%ni.
Soetati dividendiaktsiaid. Fond soetas möödunud aastal näiteks Tallinki, Tšehhi Telekomi ja Rumeenia riigiettevõtte Nuclearelectrica aktsiaid, mis maksavad kõik dividende.
Fondijuht tunnistas, et uute investeeringute seas olid tõesti valdavalt sellised ettevõtted, kust võiks oodata suhteliselt korralikke dividende. Lisaks peab ERGO oluliseks seda, et aktsia oleks nende hinnangul odavam kui õiglane väärtus.
Sarnaselt paljude teiste pensionifondidega toetas ka 2P2 fond mullu Latvenergot. Läti energiahiiu võlakirju oli ERGO portfellis mahu poolest rohkem kui Eesti Energia ja Eleringi võlakirju. Lisaks soetati juurde ka Leedu valitsuse võlakirju.
Küsimusele, kas 2–3% aastatootlus oli valitsevas intressikeskkonnas rahuldav tulemus, tunnistas fondijuht, et kahjuks on see tõsi. “Eurodes nomineeritud võlakirjade puhul ei tõuse intressid enne, kui eurotsooni majanduskasv ja inflatsioon kiirenemise märke hakkavad näitama. Paraku on eurotsooni taastumine senini jäänud vaid ilusaks unistuseks,” tunnistas fondijuht.
Sarnaselt teistega eelistab EfTENit. ERGO fondides pole väga pikaajalisi võlakirju. Kuigi intressimäärade tõusu risk on väike, oleks pikaajalistele võlakirjadele Reinumägi hinnangul selle riski realiseerumine valusam, kui investorid taluda suudaksid.
Lisaks on ERGO pensionifondid ostnud Balti riikide ja ettevõtete võlakirju, mille tähtaeg on keskmiselt neli aastat. Fondijuhi sõnul on seda tehtud, kui rahvusvaheliste investorite ligipääs nendele instrumentidele on muidu olnud piiratud. “Sellisel juhul kujuneb intressitase kodumaise nõudluse ja pakkumise käigus, mis üldiselt tähendab investorile veidi suuremat tootlust,” märkis Reinumägi. Mõnes mõttes kuulub sellesse valdkonda ka EfTENi Kinnisvarafond, mis tõusis mullu 2P2 fondis suuruselt teiseks investeeringuks.
Raha osakaal hoitakse minimaalne. Märkimisväärne on ka asjaolu, et 2P2 fondis vähendati mullu raha osakaalu 17 protsendilt 4 protsendile. “Raha osakaalu puhul pean optimaalseks sellist taset, mis lubaks teha üks-kaks uut investeeringut, ilma et olevasolevaid peaks kiirelt likvideerima,” ütles Reinumägi, kelle arvates pole pensionifondis sellest suurem raha osakaal õigustatud.
Pensionifondide praeguses arengufaasis lisandub igas kuus suhteliselt palju investorite raha ja fondil on enamasti piisavalt likviidseid vahendeid, põhjendas ta.
Kriisi mõju maandab tuttavates ettevõtetes
Tänavu esimese kolme kuu jooksul minimeeriti ERGO pensionifondides Vene-Ukraina kriisi võimalikke mõjusid ja kavatsetakse jätkata otseinvesteeringuid juba tuttavatesse ettevõtetesse.
“Kõige olulisema muudatusena müüsime I kvartalis kõigist fondidest ära Venemaa investeeringud, mida olenevalt fondist oli kuni 4%,” rääkis ERGO fondijuht Madis Reinumägi. Ukraina kriisi lahendust ja võimalikke mõjusid ei ole tema hinnangul võimalik ennustada, seetõttu on targem sellest turust eemalduda.
“Laiemas plaanis tundub aktsiaturu ja suure tootlusega võlakirjade suhteline hinnatase selline, et sunnib varasemast suuremale ettevaatusele,” märkis ta. Sellepärast on ka 2P2 ja 2P3 aktsiaosakaal üsna konservatiivne, vastavalt 38% ja 53%. Lähiajal jätkavad ERGO pensionifondid senist lähenemist: eelistatakse otseinvesteeringuid juba tuttavate ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse. Varade parema hajutamise eesmärgil investeeritakse ka fondidesse ning eelistatakse väikeste haldustasudega börsil kaubeldavaid indeksifonde.
Üks küsimus
Kuidas möödus osakute esimene vahetamise aeg teie II samba pensionifondides?
Madis Reinumägi, Ergo fondijuhtOsakute vahetamise periood möödus rahuldavalt. 2P1 ja 2P2 fondide maht mõnevõrra vähenes, aga rõõmustava tulemuse tegi 2P3 fond, mille varade maht suureneb osakute vahetamise tulemusel rohkem kui 5%.