- OMX Baltic−0,18%295,63
- OMX Riga0,37%911,36
- OMX Tallinn−0,02%2 033,66
- OMX Vilnius0,07%1 204,33
- S&P 5001,47%6 329,94
- DOW 301,34%44 173,64
- Nasdaq 1,95%21 053,58
- FTSE 1000,27%9 152,82
- Nikkei 2250,64%40 549,54
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,42
- OMX Baltic−0,18%295,63
- OMX Riga0,37%911,36
- OMX Tallinn−0,02%2 033,66
- OMX Vilnius0,07%1 204,33
- S&P 5001,47%6 329,94
- DOW 301,34%44 173,64
- Nasdaq 1,95%21 053,58
- FTSE 1000,27%9 152,82
- Nikkei 2250,64%40 549,54
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hiina on võtnud üle Jaapani sõjaeelse käitumise
Hiina järgib Jaapani II maailmasõja eelset käitumist naaberriikide suhtes, kirjutab Bloomberg.
Hiina naftaplatvormi saabumine Hiina ja Vietnami vaidlusalustesse vetesse näitab seda selgelt. Vietnamis toimusid demonstratsioonid, mis kandusid üle vietnamlaste rünnakuteks välismaiste äride vastu, kus töötavad Taiwani ja Hiina töötajad, mis tõi kaasa kaks hukkunut ja palju vigastatuid.
Hiina peaks teadma paremini. Aastakümneid enne II maailmasõda kannatas Hiina territoriaalsete sissetungide ja majanduse langemise tõttu Jaapani kätesse. Need tõid kaasa ulatuslikud protestid ja majandusliku boikoti.
Kõige rängema reaktsioon tõi kaasa Jaapani 21 nõuet Hiinale 1915. aasta jaanuaris. Kasutades ära oma I maailmasõja liitlaste poolel olekut, võttis Jaapan üle Saksamaale kuulunud alad Hiinas Shandongi piirkonnas, omandades tegeliku kontrolli Hiina alade üle ühes väärtuslike raudtee- ja kaevanduskontsessioonidega.
Kuigi Hiina valitsus vältis sõda, reageerisid hiinlased sellele demonstratsioonide, streikide ja boikottidega.
Veel halvem oli paljudele hiinlastele see, et Versailles' rahulepinguga anti 1919. aastal Shandongi poolsaar Jaapani kontrolli alla. See ei toonud kaasa ainuüksi proteste ja üleriigilisi boikotte, vaid lõi ka 4. mai liikumise. Üks tolleaegne üliõpilane kirjutas, et "Hiina territooriumi saab vallutada, kuid me ei anna seda ära". Vaatamata Jaapani kartusele ja Hiina natsionalismi kasvule laienesid Jaapani kaubandus ja investeerimine Hiina ja teistesse Aasia maadesse.
On teisigi ajaloolisi sarnasusi Jaapani sõjaeelsele käitumise ja Hiina praeguse käitumisega territoriaalvaidlustes viie Kagu-Aasia naabriga. Hiina nõuab kahepoolseid läbirääkimisi, mis maksimeerib Hiina üleoleku. See on peegelpilt Jaapani tegevusele, kes püüdis Hiinat diplomaatiliselt isoleerida.
Sõjaeelsetel Jaapani mõttetarkadel oli oma Aasia „Monroe doktriin“, nagu täna ka Hiinal – kuidas 21. sajandil asendada USA mereväge Vaiksel ookeanil. Hiina ametlikud kommentaarid territoriaalvaidlustes on täpselt sama tooni – soovimata anda Jaapanile kohta päikese all. Kui Jaapan püüab end näidata moodsa Lääne reeglite järgi käituva Aasia riigina, siis Hiina liidritel on teistsugune nägemus.
„Hiina on suurriik ja teised on väikeriigid. See on fakt,“ ütles Hiina välisminister oma Kagu-Aasia kolleegidele 2010. aastal.
Tulemus on täpselt sama – natsionalismipuhangud riikides, keda Hiina üritab tümitada, mis toob kaasa kasvava valearvestuste ja vaenulikkuse riskide kasvu.
Päev pärast Vietnami märatsemisi, kui Hiina välisministeerium briifis, ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja, et Vietnam ei tee midagi, et sündmuste kulgu peatada. Ja hetkegi viivitamata muudeti teemat, milleks sai Jaapani peaministri Shinzo Abe üha agressiivsem välispoliitika, mis kutsub Jaapanit üles ausalt vaatama ajalugu ja respekteerima piirkonna riikide õiguslikku ja põhjendatud turvamuresid ning mängida konstruktiivset rolli säilitamaks piirkonnas rahu ja stabiilsust.
"Ajalooline tarkus algab kodust, Xi Jinping," tõdeb Bloombergi kolumnist James Gibney.
Enimloetud
1
Enne börsile minekut vaja selgust
2
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
3
Viimased uudised
Täiendatud: tootmine on 2020. aasta tasemel
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Investor Toomas analüüsib juulikuud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Enne börsile minekut vaja selgust
Investor Toomas analüüsib juulikuud
Podcastid
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Tagasi Äripäeva esilehele