Sel nädalal selgub, mida tähendas USA presidendi Donald Trumpi ultimaatum Venemaale sõja lõpetamiseks. Vastuseks sotsiaalmeedias järskude avaldustega esinevale Venemaa endisele presidendile Dmitri Medvedevile teatas Trump, et suunab kaks tuumaallveelaeva Venemaa lähedale. See meenutab külma sõja aegset retoorikat.

- USA president Donald Trump teatas 1. augustil 2025, et on andnud korralduse kahe tuumaallveelaeva paigutamiseks vastuseks Venemaa kõrge ametniku „äärmiselt provokatiivsetele“ avaldustele. Vasakul Venemaa endine president Dmitri Medvedev.
- Foto: Scanpix/AFP
Vahemikus neljapäevast laupäevani täitub USA presidendi Donald Trumpi antud 10-12 päevane lühendatud tähtaeg, mille jooksul peab Vene režiimi liider Vladimir Putin Ukrainaga vaherahuni jõudma. Vastasel korral on Trump Venemaad ähvardanud karmide sanktsioonidega, iseäranis, mis puudutab naftamüüki.
Väliselt püsib kõik endine. Putin märkis kohtumisel Valgevene diktaatori Aljaksandr Lukašenkaga, et Vene väed edenevad rindel ja eesmärgid ei ole muutunud. Trump ütles aga, et kolmapäeval või neljapäeval (ehk vahetult enne kõnealust tähtaega) on oodata viimasel ajal Lähis-Ida asjadega tegelenud erisaadiku Steve Witkoffi reisi Moskvasse. Seda tema sõnutsi Vene poole initsatiivil. Kremli kontrolli all olev Vene meedia on püüdnud omakorda Witkoffi visiiti näidata “USA tegeliku seisukohana” ehk ratsionaalsena vastukaaluks Valge Maja viimasel ajal teravamaks muutunud toonile. Kyiv Post kirjutas aga oma allikatele viidates, et Trumpi eriesindaja Ukraina küsimustes Keith Kellogg peaks samal ajal külastama Ukrainat.
Samas võttis Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kohtumisel Vene meediaga teemaks Putini võimaliku kohtumise Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga augusti lõpus “pärast asjatundjate tasemel ettevalmistustööd”, mida aga “pole veel tehtud”.
Paljud vaatlejad rõhutavad, et Trumpi seatud tähtajad on kurikuulsad oma ujuvuse poolest. Seda näitab ka
üleilmselt riikidele kehtestatud tollitariifide teema, mis 1. augustist pidi USA presidendi sõnul maailma muutma, ent on kas seni rakendamata, detailides ebaselged või jätkuvad pingelised läbirääkimised. Näiteks Šveitsi valitsus teatas pärast 39% tariifide kehtestamist nende suhtes, et on kindlalt otsustanud USA kaubandusküsimustes enda poole võita. Enim on sel nädalal kõneldud Indiast, keskmes nafta ostmine Venemaalt.

- USA Ohio-klassi tuumaallveelaev.
- Foto: AFP/Scanpix
„Globaalne briifing“ on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt
kampaania.aripaev.ee/globaalne-briifing
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa ja USA aktsiaturud alustasid reedest kauplemispäeva valdavalt punases ning ka Aasia turud lõpetasid kauplemispäeva miinuste lainel.
USA president Donald Trump kehtestas kümnetele riikidele uued tollimaksud ja tegi ametlikuks hiljutised kaubanduslepped Ühendkuningriigi ja Euroopa Liiduga.
Vaat et võiduks nimetatud 15% suurune USA imporditoll Euroopa Liidu kaupadele on valusam, kui mõned kommenteerijad maalivad, mistap tuleb loota võimalikult laialdastele eranditele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimastel aastatel on digitaalne rahandus kogenud enneolematut kasvu, muutes krüptovaluutad üha olulisemaks osaks globaalsest finantssüsteemist. Kuigi esimesed valuutavormid pärinevad tuhandete aastate tagant, on tänaseks paberraha kõrvale kerkinud füüsiliselt mitte eksisteeriv digitaalne raha, mis pakub traditsioonilisele finantssüsteemile alternatiive. See areng on toonud kaasa uued väljakutsed ja võimalused nii üksikisikutele, ettevõtetele kui ka riikidele, kes peavad kohandama oma raamatupidamis- ja maksusüsteeme ning looma uusi regulatsioone.