Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ardo Hansson: Neivelti idee pole tõsiseltvõetav

    Eesti Panga president Ardo Hansson ütles täna riigikogu ees küsimustele vastates, et ei suhtu ekspankur Indrek Neivelti ettepanekusse tõsta miinimumpalk lähiaastail 1000 euroni väga tõsiselt.

    Hansson nentis, et see ettepanek on palju debatti tekitanud viimase nädala jooksul. "Mina ise sellesse täpsesse ettepanekusse väga tõsiselt ei suhtu," märkis ta.
    Ta lisas, et loomulikult eesmärk on väga õige. "Aga minu meelest niisuguste meetmetega, kui elu oleks nii lihtne, et lihtsalt keegi, kas tööandjad, töövõtjad, valitsused tulevad kokku, lepivad, et tõstame miinimumpalka väga kiiresti ja selle kaudu hakkaks kohe majandus õitsema... Ma arvan, et tegelikult majandusareng on siiski natuke keerulisem protsess," rääkis Hansson.
    Keskpanga presidendi sõnul on majandusareng siiski pigem maraton kui sprint. "Ja kui me hakkame seda kunstlikult forsseerima, siis me teame väga hästi, mis meil juhtus buumi ajal, kui palgad kasvasid 15–20% aastas ja see ei olnud jätkusuutlik ja nüüd me kannatasime väga palju selle tulemusena, kuna me forsseerisime oma majandust kasvama liiga kiiresti," nentis Hansson.
    "Minu meelest niisugune mõõdukas ambitsioonikus oleks hea, aga niisuguste väga kiiret ühe instrumendi kasutamist ma ise ei toeta," sõnas ta riigikogus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Maksudebati vanker veereb tiigi poole. Püüame kinni!
Arutelu Eesti maksusüsteemi muutmise üle ei jõudnud õieti alatagi, enne kui see ärevaks tegevas suunas liikuma hakkas. Ent kui varakult sekkuda, siis õnnestub hoogu sattuma kippuvaid poliitikuid õige(ma)le poole nügida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Arutelu Eesti maksusüsteemi muutmise üle ei jõudnud õieti alatagi, enne kui see ärevaks tegevas suunas liikuma hakkas. Ent kui varakult sekkuda, siis õnnestub hoogu sattuma kippuvaid poliitikuid õige(ma)le poole nügida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Harju Elektri aktsia rallis täna börsil ootamatult Aktsia kerkis lõunaks 11%
Tallinna börsi põhinimekirjas olev Harju Elektri aktsia kerkis täna lõunaks üle 6 euro, mis tähendab ligi 11% suurust rallit.
Tallinna börsi põhinimekirjas olev Harju Elektri aktsia kerkis täna lõunaks üle 6 euro, mis tähendab ligi 11% suurust rallit.
Reaalajas börsiinfo
RMK nõukogu esimees: metsadebatt ei saa Marrani ajal otsa
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu esimehe Randel Läntsi juttu mööda oodatakse ülitõenäoliselt RMK uueks juhiks saavalt välisluureameti peadirektorilt Mikk Marranilt, et tema kureerimisel tekib huvigruppide vahel rohkem mõistmist ning ühistes eesmärkides ja kriteeriumites suudetakse kokku leppida.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu esimehe Randel Läntsi juttu mööda oodatakse ülitõenäoliselt RMK uueks juhiks saavalt välisluureameti peadirektorilt Mikk Marranilt, et tema kureerimisel tekib huvigruppide vahel rohkem mõistmist ning ühistes eesmärkides ja kriteeriumites suudetakse kokku leppida.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Töötus on Eestis 5,8 protsenti
Töötus vähenes Eestis teises kvartalis aastatagusega võrreldes 5600 inimese võrra, kuid kasvas esimese kvartaliga võrreldes ja registreeritud töötuse määr oli 5,8 protsenti, võrreldes kvartalitaguse 5,5 protsendiga.
Töötus vähenes Eestis teises kvartalis aastatagusega võrreldes 5600 inimese võrra, kuid kasvas esimese kvartaliga võrreldes ja registreeritud töötuse määr oli 5,8 protsenti, võrreldes kvartalitaguse 5,5 protsendiga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.