Mida on võita Eestil Ukraina-ELi leppest?

- täiendavad ekspordivõimalused  tulenevalt tariifide kadumisest või olulisest vähenemisest ning standardite ja tehniliste tingimuste ühtlustamisest;

- kindlam ja stabiilsem keskkond tänu seadusandluse ühtlustamisele (näiteks konkurentsiõiguse ja riigiabi valdkonnas);

- tollikoostöö tihendamine ja vastava seadusandluse rakendamine;

- riigihangete turu avamine (kus Ukraina võtab samuti üle EL seadusandluse);

- teenuste turu avamine, sh. võimalus palgata ajutiselt Ukrainast kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste;

- asutamisõigus, mis annab paremad võimalused investeeringuteks.

- parem tooraine kättesaadavus kui toorme eksporditollid järk-järgult kaovad.

Ukraina ja ELi lepingut võib Ratso sõnul kõrvutada lepinguga, mille Eesti omal ajal Euroopa Liiduga sõlmis - seadusandluse ülevõtmine ja ELi õigusruumile lähenemine oli seal tähtis komponent. Suurima erinevusena ei luba leping aga Ukrainale Euroopa Liidu liikmeks saamise perspektiivi. Ent Signe Ratso meenutab, et tegelikult ei tehtud ka Eesti puhul otsust, et meid liitumisläbirääkimistele kutsutakse, mitte assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste ajal, vaid hiljem.