SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul Ukraina sündmused väga suurt otsest mõju Euroopale ei avalda, peamine mõju on Soomele ja Balti riikidele. Ekspordipiirang toidule on kõige suurem Baltimaades Leedule, kus selle mõju hinnatakse 1 protsendile SKPst, selgitas Arumäe. Eestis ja Lätis on mõju väiksem, vastavalt 0,3 protsenti SKPst.

Vene kriisil Eestis topeltmõju. Seevastu hinnatakse Arumäe sõnul Vene majanduse stagneerumise mõju Eestile kõige suuremaks, sest Eestis on ekspordi osakaal majanduses Balti riikidest suurim. Eestis on ekspordi osakaal 80 protsenti, Lätis 45 ning Leedus 65 protsenti. Arumäe hinnangul mõjutab Vene kriis Eestit Soome kaudu topelt.

2015. aasta Baltimaade majandusprognoose alandas SEB umbes 0,5 protsendipunkti võrra. Arumäe tõi selle põhjenduseks Vene majanduse stagneerumise, sanktsioonid ning ka Lääne­Euroopa aeglasema majanduskasvu.

Arumäe sõnul on maailmamajanduse põhiline sõnum see, et praegu jätkub taastumine, mille eestvedajaks on USA, kelle majanduskasv on olnud suhteliselt tugev. Kuigi maailmamajanduses on trend ülespoole, on riskid tema sõnul viimasel ajal suurenenud. Need on seotud nii geopoliitiliste pingekolletega kui ka eurotsooni stagnatsiooniga.

“Mina isiklikult olen küll arvamusel olnud, et eurotsooni stagnatsioon on väga pikaajaline ja järgmiseks viieks aastaks,” ütles Arumäe. ­Euroalalt on tulnud Arumäe sõnul uudis, et tsooni juht­veduri Saksamaa majandus on nõrgenenud. See võib olla põhjustatud Venemaa ja Ukraina konfliktist ning kaubandussidemete katkemisest Venemaaga, põhjendas Arumäe Saksamaa olukorda. Kuna viimased neli kuud on näidanud tööstusel aina kahanevanet kindlustunnet, siis võib see psühholoogilist mõju omada, selgitas Arumäe.

“Üks, mis majandusele hästi järgmisel aastal mõjub, on see, et inflatsioon on kõikides Balti riikides muutunud olematuks,” tõi Arumäe SEB majandusprognoosist välja ühe aspekti. Tema sõnul on inflatsiooni alanemise põhjuseks muutused globaalsetes toorainehindades. Tänavu on Eestis ja Leedus inflatsioon nullilähedane ning Lätis 0,8%. Tuleval aastal on Arumäe sõnul Eestis ­oodata 1,6% ja Lätis 2,2% inflatsiooni. “Järgmisel aastal on Eestis oodata mitmeid aktsiisitõuse, mis on tavapärasest veidi suuremad, ja Lätis võib oodata euro mõjusid, mis seda inflatsiooni natuke kõrgemaks lükkab,” selgitas Arumäe inflatsiooni tõusu.

Swed kärpis kasvuootust. Swedbanki hinnangul kasvab Eesti majandus sel aastal 0,8%. Kevadel ennustas pank üle kahe korra kiiremat ehk 1,8% kasvu. Järgmisel aastal ootab pank küll majanduskasvu paranemist, kuid seda ohustavad jätkuvalt mitmed riskid. Swedbank teatas, et maailmamajandus kasvab sel aastal varem oodatust märksa aeglasemalt. Piduriks on euroala ebarahuldav majandusolukord ja mitmete arenevate turgude suur tasakaalustamatus.

“Ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu ja impordinõudluse väljavaade on halvenenud, mis piirab lähiajal meie majanduskasvu kiirenemist. Sel aastal kasvab Eesti majandus 0,8%,” ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Tema hinnangul annab maailma ja meie kaubanduspartnerite majandusolukorra aeglane paranemine järgmisel aastal võimaluse ekspordikäivet kasvatada, mis omakorda eeldab investeeringute suurendamist. “See kiirendab järgmisel aastal Eesti majanduskasvu 2,3%ni ja 2016. aastal 3%-ni. Geopoliitilised pinged, eriti nende võimalik eskaleerumine, on tõsiseks ohuks majanduskasvu paranemisele,” nentis Mertsina siiski.

Ta lisas, et suvised deflatsiooninumbrid asenduvad sügisel taas hindade tagasihoidliku tõusuga, kuid hinnakasv jääb vaid 0,3%ni. Teenuste hinnakasvu kiirendab Mertsina sõnul tööjõukulude kasv, samuti aktsiisimaksude kasv.

Palgakasv aeglustub. Eelmisel aastal järsult kiirenenud palgakasv aeglustub siiski veidi. “Ettevõtted on oma tööjõukulude ohjeldamiseks hakanud üha enam piirama töötajate arvu,” rääkis Mertsina.

“Inflatsiooni kiirenemine järgmisel ja ülejärgmisel aastal pidurdab palga reaalkasvu veelgi. Sel aastal ligikaudu 6%ni ulatuv palkade reaalkasv aeglustub järgmisel ja ülejärgmisel aastal 3,5% lähedale. Koos tööhõive langusega piirab see kodumajapidamiste kasutatava tulu kasvu, mis omakorda kärbib eratarbimise suurenemist. Kuigi eratarbimine toetab nii sel kui ka järgneval paaril aastal majanduskasvu kõige enam, toob investeeringute ja ekspordi mõju suurenemine majandusse parema tasakaalu,” lisas Mertsina