- OMX Baltic0,04%319,09
- OMX Riga−0,26%970,21
- OMX Tallinn−0,11%2 229,09
- OMX Vilnius0,16%1 508,73
- S&P 500−0,02%7 805,45
- DOW 30−0,35%51 670,1
- Nasdaq −0,15%27 204,38
- FTSE 1000,05%10 655,64
- Nikkei 225−0,05%67 744,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,05
- OMX Baltic0,04%319,09
- OMX Riga−0,26%970,21
- OMX Tallinn−0,11%2 229,09
- OMX Vilnius0,16%1 508,73
- S&P 500−0,02%7 805,45
- DOW 30−0,35%51 670,1
- Nasdaq −0,15%27 204,38
- FTSE 1000,05%10 655,64
- Nikkei 225−0,05%67 744,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suvel kasvas elektritarbimine
Elektri sisemaine tarbimine kasvas juulis aastatagusega võrreldes kaks protsenti 563 gigavatt-tunnini, tootmine kerkis seitsme protsendi võrra 914 gigavatt-tunnini, teatas Elering.
Kuigi tarbimine juulis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas, oli aasta esimese seitsme kuu kokkuvõttes sisemaine tarbimine aastases arvestuses siiski kaheprotsendilises languses.
Elektritootmise kasvu juulis mõjutas eelkõige elektri eksport ja osaliselt ka sisemaise elektritarbimise kasv. Elektritootmine ületas tänavu juulis tarbimist 62 protsendi võrra ning elektri eksport suurenes juulis aastases võrdluses 17 protsenti, andes netoekspordiks 351 gigavatt-tundi. Samas jäi käesoleva aasta esimese seitsme kuu kokkuvõttes elektri tootmine üheksa protsendi ulatuses eelmise aasta samale perioodile alla.
Taastuvenergiat toodeti eelmisel kuul kokku 77,8 gigavatt-tundi ehk möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 15 protsendi võrra rohkem. Toodangu kasv tuli peamiselt biomassi arvelt. Protsentuaalselt suurenes enim hüdroelektrijaamade toodang, tuuleenergia toodang aga vähenes ebasoodsate tuuleolude tõttu. Taastuvenergia osakaal elektri kogutarbimisest oli juulis kokku 12 protsenti.
Lätis vähenes elektritootmine juulis aastases arvestuses 14 protsenti, moodustades kokku 294 gigavatt-tundi. Tarbimine suurenes kaks protsenti 553 gigavatt-tunnini. Toodangu langusele avaldas suurimat mõju tootmise vähenemine soojuse ja elektri koostootmisjaamades, samuti suvisele perioodile iseloomulik hüdroelektrijaamade vähene toodang. Läti elektribilansi puudujäägiks kujunes juulis kokku 259 gigavatt-tundi.
Leedus kasvas juulikuu elektritoodang võrreldes sama perioodiga möödunud aastal 27 protsenti 336 gigavatt-tunnini. Kasvu tingisid soodsama elektri piiratud impordivõimalused, süvenenud elektribilansi defitsiit Lätis ja hooldustööd Kaliningradis asuvas tootmisplokis. Sisemaine tarbimine oli juulikuus Leedus kokku 876 gigavatt-tundi, millest kodumaine toodang kattis 38 protsenti.
Balti riikide summaarne elektribilansi puudujääk oli juulis 447 gigavatt-tundi, mida on kolm protsenti vähem kui mullu samal ajal. Puudujääk moodustas kolme riigi elektri kogutarbimisest 22 protsenti.
Põhjamaade elektritoodang suurenes juulis võrreldes mullusega kaks protsenti, moodustades kokku 26,5 teravatt-tundi. Kasvu tingis hea hüdroreservuaaride täituvus. Tarbimine jäi Põhjamaades võrreldes mulluse aasta juuliga samale tasemele. Tänavu juulis oli Põhjamaade elektribilanss positiivne – summaarne tootmine ületas tarbimist seitse protsenti 1,6 teravatt-tunni ulatuses. Norra ja Rootsi olid tänavu juulis taaskord elektrit eksportivad, Soome ja Taani aga elektrit importivad süsteemid.
Autor: 1321-aripaev
Hetkel kuum
Hetkel kuum
AI investeerimiseksperiment
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Keeld tooks sadadesse miljonitesse ulatuvad kohtuasjad
Tagasi Äripäeva esilehele