- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1%40 081,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1%40 081,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suvel kasvas elektritarbimine
Elektri sisemaine tarbimine kasvas juulis aastatagusega võrreldes kaks protsenti 563 gigavatt-tunnini, tootmine kerkis seitsme protsendi võrra 914 gigavatt-tunnini, teatas Elering.
Kuigi tarbimine juulis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas, oli aasta esimese seitsme kuu kokkuvõttes sisemaine tarbimine aastases arvestuses siiski kaheprotsendilises languses.
Elektritootmise kasvu juulis mõjutas eelkõige elektri eksport ja osaliselt ka sisemaise elektritarbimise kasv. Elektritootmine ületas tänavu juulis tarbimist 62 protsendi võrra ning elektri eksport suurenes juulis aastases võrdluses 17 protsenti, andes netoekspordiks 351 gigavatt-tundi. Samas jäi käesoleva aasta esimese seitsme kuu kokkuvõttes elektri tootmine üheksa protsendi ulatuses eelmise aasta samale perioodile alla.
Taastuvenergiat toodeti eelmisel kuul kokku 77,8 gigavatt-tundi ehk möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 15 protsendi võrra rohkem. Toodangu kasv tuli peamiselt biomassi arvelt. Protsentuaalselt suurenes enim hüdroelektrijaamade toodang, tuuleenergia toodang aga vähenes ebasoodsate tuuleolude tõttu. Taastuvenergia osakaal elektri kogutarbimisest oli juulis kokku 12 protsenti.
Lätis vähenes elektritootmine juulis aastases arvestuses 14 protsenti, moodustades kokku 294 gigavatt-tundi. Tarbimine suurenes kaks protsenti 553 gigavatt-tunnini. Toodangu langusele avaldas suurimat mõju tootmise vähenemine soojuse ja elektri koostootmisjaamades, samuti suvisele perioodile iseloomulik hüdroelektrijaamade vähene toodang. Läti elektribilansi puudujäägiks kujunes juulis kokku 259 gigavatt-tundi.
Leedus kasvas juulikuu elektritoodang võrreldes sama perioodiga möödunud aastal 27 protsenti 336 gigavatt-tunnini. Kasvu tingisid soodsama elektri piiratud impordivõimalused, süvenenud elektribilansi defitsiit Lätis ja hooldustööd Kaliningradis asuvas tootmisplokis. Sisemaine tarbimine oli juulikuus Leedus kokku 876 gigavatt-tundi, millest kodumaine toodang kattis 38 protsenti.
Balti riikide summaarne elektribilansi puudujääk oli juulis 447 gigavatt-tundi, mida on kolm protsenti vähem kui mullu samal ajal. Puudujääk moodustas kolme riigi elektri kogutarbimisest 22 protsenti.
Põhjamaade elektritoodang suurenes juulis võrreldes mullusega kaks protsenti, moodustades kokku 26,5 teravatt-tundi. Kasvu tingis hea hüdroreservuaaride täituvus. Tarbimine jäi Põhjamaades võrreldes mulluse aasta juuliga samale tasemele. Tänavu juulis oli Põhjamaade elektribilanss positiivne – summaarne tootmine ületas tarbimist seitse protsenti 1,6 teravatt-tunni ulatuses. Norra ja Rootsi olid tänavu juulis taaskord elektrit eksportivad, Soome ja Taani aga elektrit importivad süsteemid.
Autor: 1321-aripaev
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele