Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaitse toimib kahtlusteta
Eelseisvale NATO tippkohtumisele vajutab pitseri julgeolekupoliitiline kliimamuutus.
Kui veel selle aasta alguses arvati Walesi tippkohtumise peateemaks kujunevat Afganistani missiooni lõpetamine, siis tänaseks on olukord kardinaalselt muutunud. Venemaa väljakuulutamata sõda Ukraina vastu püstitab NATO-le uue väljakutse tagada kõigi oma liikmesriikide julgeolek.
Eesti läheb tippkohtumisele selge sõnumiga. NATO reageerimisvõime Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas peab suurenema. Tahame, et Walesi tippkohtumisel tehtaks pikaajalised otsused selle kohta, et kevadel Ämari lennubaasi ja Leetu saadetud liitlashävitajad, kolme Balti riiki ja Poola lähetatud liitlaste maaväeüksused ning Läänemerel patrullivad NATO miinitõrjeeskaadri laevad jätkaksid senist tegevust.
NATO vägede siinpaiknemine loob eeldused, et võimaliku konflikti korral saab liitlaste siinset väekontingenti kiirelt suurendada.
Teiseks tahame, et NATO enda reageerimisvõime kasvaks ning et NATO reageerimisjõudude valmidusastet tõstetaks. NATO peab senisest kiiremini olema võimeline jõudma igasse alliansi nurka.
Kolmandaks, NATO peab viima oma kaitseplaanid kooskõlla muutunud julgeolekuolukorraga ning kaitseplaanide elluviimist tuleb ka regulaarselt harjutada.
Eesti sõnum tippkohtumisel on läbivalt see, et julgeolekuküsimused tuleb praeguses olukorras seada esmaseks. Olen kindel, et NATO riigid annavad tippkohtumisel jõulise sõnumi kollektiivkaitse tugevdamise kohta. Sellele viitavad nii tippkohtumise ettevalmistuse telgitagused kui ka avalikkuses kajastatu.
Näiteks ütles peasekretär Rasmussen, et NATO kohalolek Ida-Euroopas kindlasti kasvab.Olukorras, kus NATO on tähelepanu meie suunal suurendanud, on kummaline, et mõni meist on äkitselt hakanud kollektiivkaitse toimimises kahtlema. On koguni väidetud, et liitlased pole valmis meie eest sõdima.
Seesugusele hoiakule otsiti kinnitust ka liidukantsler Merkeli Riias öeldust, kuigi tema sõnavõtu terviksõnum oli hoopis meid julgustav.
Kindel tagatis. See, kuidas liitlased on alates kevadest mitmekordselt suurendanud kohalolekut Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas ning kuidas meie julgeolekumuresid arutatakse tippkohtumisel, ei tohiks jätta kahtlust, et NATO võtab kõigi liitlaste kaitsmist tõsiselt.
Kui liitlasriigid ei oleks üksteise kaitseks valmis, kaotaks NATO organisatsioonina oma mõtte. Mis puudutab lubadust meie eest “sõtta minna”, siis see anti meile NATOga liitumise hetkel Põhja-Atlandi leppe allkirjastamisega. Selle leppe on ratifitseerinud NATO kõik 28 liikmesriiki, kes – erinevalt Venemaast – peavad lepingutest kinni. See on kindlaim julgeolekutagatis, mis Eestil eales olnud.