Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pane Putin oma kukrut täitma
Unustage aktsia fundamentaalanalüüs ja geopoliitilised pinged, kui olete juhtumisi Vene aktsiaid ostmas. Julge südamega investoril on palju lihtsam moodus maailma ühel kõige volatiilsemal turul kasu lõigata.
Tuleb osta, kui riigipea ütleb, et ta toetab Ukraina rahuresolutsiooni. Vähemalt nii väidavad uudisteagentuuri Bloomberg ajakirjanikud Halia Pavliva ja Nataša Doff, kelle sõnul pole vahetki, et Venemaa käitub tihti öeldule risti vastupidiselt, nagu näitab Ukraina konflikti järk-järguline eskaleerumine.
Nimelt on alates märtsist suurim Vene aktsiaturule panustav börsil kaubeldav fond Market Vectors Russia ETF juba kaheksal korral Putini administratsioonilt tulnud rahumeelsemate signaalide peale rallinud 2,4 või enam protsenti.
1,1 miljardit dollarit haldava Firebird Managementi asutajaliikme ja partneri Ian Hague’i hinnangul polegi niivõrd tähtis, mis mõju omavad Putini sõnad ja lubadused Ukraina tegelikule olukorrale. „Loeb, millist mõju need sõnad omavad turu meeleolule.“
Teisisõnu, teenisid need investorid, kes ei hoolinud sellest, kas sõnad ja kommentaarid ka päriselt sõja lõpetavad ja ostsid kohe pärast teateid. Vene aktsiate ETF on Bloombergi jälgitud 237 USA fondi seas volatiilsuselt teisel kohal. Alates märtsist on fondi tootlus kerkinud 17%. Samal ajal on MSCI EM Ida-Euroopa indeks näidanud 11% tootlust.
Viimati rallis ETF 3. septembril 6,1%, kui tänini Ukraina konfliktiga seotust eitav Putin andis mõista, et on valmis oma Ukraina kolleegi Petro Porošenkoga liikuma relvarahu suunas.
31. märtsil hüppas ETFi tootlus 4,8% pärast seda, kui Putin ütles Saksamaa kantslerile Angela Merkelile, et on andnud käsu osaliseks vägede taandumiseks Ukraina piirilt. Rääkimata 2,6% tõusust 18. juunil, mil poliitilised liidrid arutasid kahe riigi võimalikku relvarahu.
Vene rublapõhine aktisaindeks Micex sisenes karuturule 14. märtsil Krimmi kriisi ajal, millele järgnes juba juunis 20% börsitõus. Indeks alustas taas kukkumist juulis, mil Ida-Ukrainas lasti alla Malaisia reisilennuk, mille kõik pardal olnud 295 inimest hukkusid. Turu meelsust viisid alla ka peagi lisandunud ELi ja USA sanktsioonid.
New Yorgi varahaldusfirma Bedford Hillsi investeeringute juht Timothy Ghriskey ütles, et ehkki Vene aktsiad on praegu odavad, on sealne olukord siiani investorite jaoks ennustamatu. „Sisenemiseks on kaugelt liiga vara,“ toonitas ta. „Putin on mitmel korral näidanud, et tema sõnu ei saa uskuda.“
Micex kaupleb praegu 5,1 korda järgmise 12 kuu eeldatava kasumi juures, olles nõnda Bloombergi jälgitava 21 areneva turu seas odavaim. Täna on Micex kerkinud 1,42% ja dollaripõhine RTS indeks on lisanud 1,75%.
Londonis asuva Prosperity Capital Managementi tegevjuht Mattias Westman ütles, et investorid peaksid vaatama, millesse nad tegelikult investeerivad, ehk neid ettevõtteid mille aktsiaid nad ostavad. „Valitsused üle maailma ütlevad asju, mis pole tõesed ja Venemaa valitsus teeb seda samuti. Aga me ei osta Vladimir Putini aktsiaid, me ostame ettevõtete aktsiaid,“ toonitas ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.